Mifala i folem samting we Baebol i talem blong mekem Kakae blong Masta, we plante man oli singaot se “Lodsapa,” Las Sapa, mo Memoriol blong ded blong Jisas. (1 Korin 11:20; King James Version) Be, plante jos oli bilif mo mekem samting ya long fasin we i no stanap long Baebol.

 Risen blong mekem Lodsapa, hemia blong tingbaot Jisas, mo talem tangkiu long hem from sakrefaes we hem i mekem. (Matiu 20:28; 1 Korin 11:24) Lodsapa i no wan samting we man i mekem olsem prea blong God i fogivim hem. a Baebol i tijim se God i save fogivim yumi taem yumi bilif long Jisas, be i no from wan kastom blong jos we yumi mekem.​—Rom 3:25; 1 Jon 2:1, 2.

 Jisas i talem se ol disaepol blong hem oli mas mekem Lodsapa, be hem i no talem stret hamas taem we oli mas mekem. (Luk 22:19) Samfala oli ting se oli mas mekem evri manis, mo sam narafala oli ting se oli mas mekem evri wik, evri dei, no sam dei, no eni taem we man i harem se i stret blong hem i mekem. Be, i gud yumi tingbaot sam samting.

 Jisas i stanemap Lodsapa long dei we ol man Jiu oli mekem lafet blong Pasova, mo long dei ya hem i ded. (Matiu 26:1, 2) Hemia i no wan samting we i hapen olbaot nomo. Baebol i tokbaot sakrefaes blong Jisas olsem wan sipsip we oli kilim long taem blong lafet blong Pasova. (1 Korin 5:7, 8) Lafet blong Pasova oli mekem wan taem long wan yia. (Eksodas 12:1-6; Levitikas 23:5) Long sem fasin, ol Kristin long taem bifo b oli mekem Memoriol blong ded blong Jisas, wan taem long wan yia. Mo ol Witnes blong Jehova oli folem samting ya, olsem we Baebol i talem.

 Taem Jisas i stanemap lafet ya, hem i no jes soem hamas taem blong mekem lafet ya, be hem i soem dei mo taem blong lafet ya. Hem i mekem lafet ya afta we san i godaon long 14 Nisan long yia 33 Kristin taem, folem taem we Baebol i soemaot se i gat fulmun. (Matiu 26:18-20, 26) Mifala ol Witnes i gohed blong mekem Memoriol blong ded blong Jisas evri yia, folem dei mo taem we ol Kristin long taem bifo c oli mekem.

 Nating se 14 Nisan long yia 33 Kristin taem i stap long wan Fraede, be evri yia, dei blong lafet ya i save stap long ol narafala dei blong wik. Mifala i folem kalenda blong ol man Jiu long taem blong Jisas blong faenemaot dei we 14 Nisan bambae i stap long hem, be mifala i no folem kalenda blong ol man Jiu we oli yusum tede. d

 Long Lodsapa ya, Jisas i yusum bred we i no gat is mo red waen we oli yusum long kakae blong Pasova. (Matiu 26:26-28) Mifala i folem eksampol blong Jisas, mifala i yusum nomo bred we i no gat is long hem, mo red waen we oli no ademap wan samting long hem.

 Sam jos oli yusum bred we i gat is long hem, be Baebol i tokbaot is olsem pija blong sin mo rabis fasin. (Luk 12:1; 1 Korin 5:6-8; Galesia 5:7-9) Taswe, bred we oli no putum is long hem mo sam narafala samting, hem i pija blong bodi blong Jisas we i no gat sin long hem. (1 Pita 2:22) Wan narafala samting we i no stanap long Baebol, hemia fasin ya we man i dring jus blong tekem ples blong waen. Sam jos oli mekem olsem from we oli talem se Baebol i agensem fasin ya blong dring alkol.—1 Timoti 5:23.

 Bred we i no gat is long hem mo red waen we oli pasem long taem blong Memoriol, oli pija nomo blong bodi mo blad blong Jisas. Jisas i no mekem wan merikel blong mekem waen i kam blad blong hem mo bred i kam bodi blong hem, olsem sam jos oli tijim. Traem luk sam vas blong Baebol we oli pruvum samting ya.

•   Sipos Jisas i talem long ol disaepol blong oli dring blad blong hem, hemia i olsem se hem i talem long olgeta blong oli brekem loa blong God long saed blong blad. (Jenesis 9:4; Ol Wok 15:28, 29) Be Jisas i no mekem olsem, from we hem i save se i tabu blong brekem loa blong God long saed blong blad.—Jon 8:28, 29.

•   Sipos ol aposol oli dring blad blong Jisas, bambae hem i no talem se blad ya “bambae i ron,” we i soemaot se sakrefaes ya i no hapen yet.​—Matiu 26:28.

•   Sakrefaes blong Jisas i hapen “wan taem nomo.” (Hibrus 9:25, 26) Taswe, sipos bred mo waen oli jenis i kam bodi mo blad blong Jisas long taem blong Lodsapa, hemia i min se olgeta we oli kakae bred mo dring waen oli mekem sakrefaes ya oltaem.

•   Jisas i talem se: “Oltaem yufala i mas mekem samting ya blong tingbaot mi bakegen,” be hem i no talem se: “Oltaem yufala i mas mekem sakrefaes blong mi.”​—1 Korin 11:24.

 Ol jos we oli bilif se bred mo waen i kam bodi mo blad blong Jisas, bilif blong olgeta i stanap long sam vas blong Baebol. Eksampol, long plante translesen blong Baebol, oli tanem tok ya blong Jisas long saed blong waen se: “Hemia blad blong mi.” (Matiu 26:28) Be, tok ya blong Jisas i save minim: “Hemia i minim blad blong mi,” no “Hemia i olsem blad blong mi,” no “Hemia i pija blong blad blong mi.” e Olsem oltaem, Jisas i yusum ol pijatok blong tijim ol disaepol blong hem.​—Matiu 13:34, 35.

 Taem ol Witnes blong Jehova oli mekem Lodsapa, i gat sam man nomo we oli kakae bred mo oli dring waen. ?From wanem?

 Blad blong Jisas we i ron, i stanemap wan “niufala promes” we i tekem ples blong promes we God i mekem wetem ol man Isrel bifo. (Hibrus 8:10-13) Olgeta we oli stap long niufala promes ya, olgeta nao oli save kakae bred mo dring waen. Hemia i no minim olgeta Kristin, be olgeta ya nomo “we God i singaot olgeta” long wan spesel fasin. (Hibrus 9:15; Luk 22:20) Olgeta ya bambae oli rul wetem Jisas long heven, mo Baebol i talem se i gat 144,000 man mo woman nomo we bambae oli kasem blesing ya.—Luk 22:28-30; Revelesen 5:9, 10; 14:1, 3.

 Olgeta we bambae oli go rul wetem Kraes, oli singaot olgeta olsem wan smol kampani we “i no plante,” mo i gat wan “bigfala hip blong man” we oli gat hop blong laef olwe long wol ya. (Luk 12:32; Revelesen 7:9, 10) I tru se olgeta we bambae oli laef olwe long wol ya oli no kakae bred mo dring waen long Memoriol, be oli joen blong soemaot tangkiu blong olgeta from sakrefaes we Jisas i mekem blong pemaot olgeta.—1 Jon 2:2.