Plante man oli agri se i gat sam fasin we i stret mo sam fasin we i no stret. Oli save se i nogud blong kilim narafala i ded, repem narafala, mo mekem i nogud long ol pikinini. Mo oli save tu se i gud blong kaen mo sore long narafala. Be i gat sam narafala fasin we i had blong ol man oli agri se wanem desisen nao i stret blong mekem. Hemia ol desisen we man i mekem long saed blong seks, fasin blong tok tru, fasin blong tijim pikinini, mo ol narafala samting olsem. Oli ting se eni desisen we man i mekem i stret nomo. Plante taem, ol man oli mekem desisen folem tingting blong olgeta o tingting blong ol narafala. ?Be i stret blong mekem olsem?

Plante taem, yumi mekem ol desisen folem tingting blong yumi. Baebol i talem se tingting blong yumi i save givhan long yumi blong save wanem samting i stret mo i no stret. (Rom 2:​14, 15) Stat taem yumi pikinini, yumi naf blong luksave samting we i stret mo samting we i no stret, mo yumi harem nogud taem yumi mestem. Taem yumi stap kam bigwan, yumi lanem plante samting long ol famle, ol fren, ol tija, komuniti blong yumi, relijen blong yumi, mo kalja blong yumi. Hemia i gat bigfala paoa long tingting blong yumi taem yumi stap mekem ol desisen.

Tingting blong yumi i save pulum yumi blong talem tangkiu, kaen, mo sore long narafala. Mo tu, i save blokem yumi blong no mekem ol samting we i save spolem narafala, o we i save mekem yumi harem nogud o sem.

?I stret blong folem tingting blong yumi oltaem? Wan man we nem blong hem Garik i talem se taem hem i yangfala, hem i mekem samting we hem i ting se i stret. Be biaen hem i luksave se hemia i spolem hem nomo. Hem i talem se: “Mi mekem ol doti fasin blong  seks, tekem drag, drong, mo mi stap faet. Mi no glad nating long laef blong mi.”

Plante taem yumi tingbaot tingting blong ol narafala taem yumi mekem ol desisen. Save mo waes blong ol narafala i save givhan long yumi blong mekem sam gudfala desisen. Mo tu, sipos yumi mekem wan desisen we ol famle, ol fren, mo komuniti blong yumi oli ting se i stret, bambae oli respektem yumi.

?I stret blong folem tingting blong ol narafala oltaem? Wan woman we nem blong hem Prisila i talem se taem hem i yangfala, hem i stap slip olbaot from we plante fren blong hem oli stap mekem olsem. Be biaen hem i luksave se taem hem i folem tingting blong ol narafala, hem i no glad. Hem i talem se: “Taem mi mekem samting we ol narafala oli stap mekem, mi harem nogud nomo. Mo mi mekem sam samting we i no waes mo i spolem mi.”

Taem yumi stap mekem ol desisen, i impoten blong tingbaot tingting blong yumi mo tingting blong ol narafala. Be sipos yumi folem hemia nomo, samtaem yumi save mekem wan desisen we i no stret. Maet yumi no tingbaot trabol we i save kamaot, nao yumi spolem yumi mo ol narafala. (Ol Proveb 14:12) Mo tu, samtaem tingting blong yumi mo tingting blong ol narafala i save jenis. Sam fasin we bifo ol man oli ting se i stret, naoia oli ting se i no stret. Mo sam fasin we bifo ol man oli ting se i no stret, naoia oli ting se i stret nomo.

?I gat wan rod we i gud moa blong folem taem yumi mekem ol desisen? ?I gat sam advaes we yumi save trastem se oltaem bambae oli lidim gud yumi?

Yumi glad tumas se i gat wan ples we yumi evriwan i save go long hem, blong kasem ol advaes we oltaem oli wok gud. Nekis haf blong magasin ya bambae i tokbaot weples blong faenem ol advaes ya, we oli save givhan long yumi blong save samting we i stret mo samting we i no stret.