WAN PROBLEM: Plante lida blong politik mo blong ol skul oli mekem ol samting we i agensem Baebol. Plante taem, oli yusum paoa blong olgeta blong blokem ol man blong oli no gat Baebol, mo blong oli no wokem mo transletem. Traem tingbaot tufala eksampol ya:

• Samwe long yia 167 bifo Kraes: King Antiochus Epiphanes, i wantem fosem ol man Jiu blong oli folem skul blong ol man Gris, ale hem i talem se oli mas spolem olgeta kopi blong Jenesis kasem Malakae. Heinrich Graetz, wan man blong histri i tokbaot taem ya i se: “Taem ol man blong king ya oli faenem ol skrol blong Loa, oli terem mo bonem. Sam man oli ridim ol skrol ya blong kasem paoa mo leftemap tingting blong olgeta. Be taem ol man ya oli faenem olgeta, oli kilim olgeta i ded.”

• Ol Yia 500-1500: Sam lida blong Katolik oli kros taem ol man blong jos oli stap tijim samting we Baebol i talem be i no ol tijing blong Katolik. Oli talem se ol man olsem oli agensem tijing blong jos from we oli gat ol narafala buk blong Baebol, be i no buk blong Ol Sam long lanwis blong Latin. Wan kaonsel blong jos i putum wan loa se, bambae ol man blong hem we “oli wok had oltaem blong lukaotem ol man ya blong agens, oli go long haos blong olgeta mo ol ples aninit long graon we oli stap long hem, blong lukaotem olgeta. Sipos oli faenem olgeta long wan haos, oli mas spolem haos ya.”

Sipos ol enemi blong Baebol oli bin spolem gud Baebol, bambae ol tok blong hem tu oli lus.

?OLSEM WANEM BAEBOL I NO LUS?: King Antiochus i traehad blong spolem Baebol long Isrel, be hem i no win from we ol man Jiu oli go stap long ol narafala ples tu. Ol man blong stadi oli ting se long taem blong ol fas Kristin, i gat bitim 60 pesen blong ol man Jiu oli stap long ol narafala ples. Ol man Jiu oli gat ol kopi blong Baebol long ol haos prea blong olgeta mo hemia sem Baebol we plante yia biaen, ol man mo ol Kristin tu oli yusum.​—Ol Wok 15:21.

Long ol yia 500 kasem ol yia 1500, ol man we oli laekem Baebol oli gohed blong transletem Baebol mo mekem plante kopi, nating se oli save kasem trabol from. Long medel blong ol yia 1400, taem i no gat ol masin blong printim buk yet, be ol haf blong Baebol oli stap long samwe 33 lanwis. Long ol yia biaen, ol man oli wok kwik moa blong transletem mo wokem Baebol i bitim ol taem bifo.

SAMTING WE I KAMAOT FROM: Nating se ol king mo sam lida blong jos oli traem spolem Baebol, be tede ol man oli seremaot mo transletem Baebol i go long plante moa lanwis i bitim ol narafala buk. Sam kantri oli yusum Baebol blong stanemap sam loa blong olgeta, oli yusum sam tok blong Baebol long toktok blong olgeta, mo Baebol i givhan long plante milian man.