Yes, Baebol i talemaot finis se fasin mo tingting blong ol man long taem blong yumi bambae i kam mowas. Jenis ya bambae i mekem se bighaf blong ol man oli no moa wantem ol gudfala fasin, mo oli agensem ol rul we oli givhan long ol man blong oli joengud. a (2 Timoti 3:1-5) Be Baebol i talem tu se bambae i gat sam man we oli no folem ol nogud fasin. Wetem help blong God, bambae oli wok had blong blokem ol nogud fasin, mo blong mekem ol tingting mo aksen blong olgeta oli laenap wetem samting we God i glad long hem.—Aesea 2:2, 3.

Long atikol ya

•  ?Baebol i talem wanem long saed blong tingting mo fasin blong ol man tede?

•  ?Olsem wanem olgeta we oli selfis bambae oli afektem ol narafala?

•  ?From wanem ol man bambae oli kam mowas?

•  ?Yumi mas mekem wanem, taem fasin blong ol man i kam moa nogud?

•  ?Evriwan bambae oli kam mowas?

•  ?Bambae wol i kam moa nogud gogo, laef blong ol man i olbaot mo oli stap faet nomo?

 Baebol i tokbaot plante fasin mo aksen we bighaf blong ol man bambae oli gat from we oli selfis. Oli “no save bos long tingting,” oli “tingbaot olgeta nomo,” mo oli “laekem ol samting we oli save harem gud long hem, bitim we oli lavem God.”—2 Timoti 3:2-4.

 Olsem profet tok ya i talem, plante man tede oli tingbaot olgeta nomo, oli mekem i gud long olgeta bakegen, mo oli mekem samting we oli harem gud long hem mo oli ting se bambae i givim mining long laef blong olgeta. From we bighaf blong ol man oli mekem ol fasin ya, oli putum nem long sam grup se “Mi Jeneresen” o “Mi Mi Mi Jeneresen.” Plante man we oli tingbaot olgeta nomo, oli “no laekem ol gudfala fasin.” From we oli “no gat tangkiu,” oli harem se i no nid blong soemaot se oli glad long samting we oli gat o samting we narafala i mekem blong olgeta.—2 Timoti 3:2, 3.

 Fasin selfis i stamba blong ol narafala fasin we Baebol i talem se bambae oli kam antap long taem blong yumi, olsem:

•   Griri. Plante man oli “laekem mane tumas.” Oli ting se mane mo olting blong olgeta i soemaot se oli gat wan gudfala laef.—2 Timoti 3:2.

•   Praod. Plante oli “tok flas, tingting blong olgeta i go antap tumas” mo oli “flas.” (2 Timoti 3:2, 4) Oli tok flas, mo oli leftemap olgeta bakegen from ol save, fasin, o mane we oli gat.

•   Spolem nem blong narafala. Tede, i gat plante man long evri ples we oli “tok nogud long ol narafala” mo “spolem nem blong narafala.” (2 Timoti 3:2, 3) Oli mekem olsem taem oli stap tok nogud long narafala man mo God, o oli stap giaman long saed blong olgeta.

•   Stronghed. Plante man oli “no holemstrong long ol narafala,” oli “no save agri long wan tingting,” oli “putum ol fren blong olgeta long han blong ol enemi,” mo oli “stronghed.” (2 Timoti 3:2-4) Oli soemaot ol fasin ya taem oli no wantem faenem rod blong wok gud wetem narafala o stretem ol problem, mo oli no kipim ol promes we oli mekem.

•   Raf fasin. Plante man tede oli “wael olgeta,” oli kam kros kwiktaem, mo hemia i lidim olgeta blong mekem ol raf fasin.—2 Timoti 3:3.

•   Brekem loa. Jisas i talem se long taem blong yumi, bambae “fasin blong brekem loa i stap kam antap.” (Matiu 24:12) Mo tu, hem i talem se long evri ples bambae i gat “raorao” o samfala bambae oli “girap agens long gavman.”—Luk 21:9, futnot.

•   No gat lav long famle. Taem i “no gat lav insaed long famle” mo ol pikinini oli “no obei long papa mo mama blong olgeta,” wanwan memba blong famle i no kea long narawan, i mekem i nogud long narawan, mo i kilim narawan.—2 Timoti 3:2, 3.

•   Oli wosip, be oli gat tu fes. Plante moa man oli ‘mekem olsem se oli ona long God long fes blong ol man.’ (2 Timoti 3:5) Oli no mekem samting we God i wantem, be oli folem tingting blong ol lida blong skul, from we ol lida oli talem ol tok nomo we ol man ya oli glad blong harem.—2 Timoti 4:3, 4.

 From we ol man oli selfis, plante moa man tede oli harem nogud long tingting mo filing blong olgeta. (Prija 7:7) Wan eksampol: Samfala we oli laekem mane tumas, oli trikim ol narafala blong kasem mane blong olgeta. From we i no moa gat lav long famle, tingting blong samfala i foldaon mo oli wantem kilim olgeta i ded bakegen. Mo tu, ol man we oli putum fren blong olgeta long han blong enemi mo oli no holemstrong long ol narafala, oli save mekem narafala i harem nogud blong longtaem.

 Baebol i eksplenem from wanem fasin blong ol man bambae i jenis:

•   Bambae oli no moa lavem God mo ol man raonabaot long olgeta. (Matiu 24:12) Taem lav blong olgeta i godaon, fasin selfis i kam antap.

•   Oli sakemaot Devel Setan long heven, mo naoia hem i stap raonabaot long yumi long wol. (Revelesen 12:9, 12) Stat long taem ya, hem i stap pulum plante moa man blong oli kam selfis.—1 Jon 5:19.

 Tok blong God i talem se: “Stap longwe long ol man olsem.” (2 Timoti 3:5, Easy-to-Read Version) Hemia i no min se yumi mas stap yumi wan nomo, be yumi no mas fren gud wetem olgeta we oli selfis mo oli no ona long God.—Jemes 4:4.

 Nogat. Baebol i talem se samfala bambae oli “pulum nogud win blong olgeta, mo oli stap krae from olgeta nogud samting we oli stap hapen.” (Esikel 9:4) Bambae oli agensem fasin selfis, mo bambae oli folem ol rul blong God long laef blong olgeta. Bambae ol toktok mo fasin blong olgeta i defren long ol narafala man. (Malakae 3:16, 18) Bambae oli traehad blong gat pis wetem ol man mo oli no joen long ol wo mo faet.—Maeka 4:3.

 Nogat. Bambae i no kam nogud olsem. I no longtaem, God bambae i spolem ol man we oli no wantem obei long hem. (Ol Sam 37:38) Bambae hem i mekem “wan niufala wol,” hemia i min se wol i fulap long ol man we oli gat tingting daon, mo bambae oli laef blong olwe long pis. (2 Pita 3:13; Ol Sam 37:11, 29) Hop ya i no wan drim nomo. Baebol i givhan finis long plante man blong oli jenisim laef blong olgeta mo folem ol gudfala fasin we God i glad long olgeta.—Efesas 4:23, 24.