“Taem mi stap long skul, sipos wan i talem se hem i mekem seks finis, ol narafala oli harem se oli mas mekem sem mak. I no gat wan i wantem stap aotsaed long grup.”—Elaine, 21.

 ?Seks i wan samting we i pulum yu jes from ol narafala oli stap mekem?

 ?Olsem wanem? ?Wan we yu laekem i stap fosem yu blong yu slip wetem hem?

 Sipos yes, atikol ya i save givhan long yu blong dil wetem olgeta we oli stap pulum yu o dil wetem prapa filing blong yu, nao bambae yu save mekem ol gudfala desisen.

•  Tingting we i giaman mo trutok

•  ?Olsem wanem blong stanap strong taem narafala i pulum yu?

•  Sam yangfala oli talem wanem

 TINGTING WE I GIAMAN: Evriwan i mekem seks be mi no yet.

 TRUTOK: Long wan risej we oli mekem wetem ol yangfala we oli gat 18 yia, oli faenemaot se long evri tri yangfala, tu i mekem seks finis. Be hemia i minim se plante bitim 30 pesen oli no mekem seks yet. So i no evriwan we oli stap mekem seks.

 TINGTING WE I GIAMAN: Seks bambae i mekem frensip i strong moa.

 TRUTOK: Sam boe oli yusum tok ya blong pulum ol gel blong slip wetem olgeta. Be tok ya i no tru. Plante taem, wan boe bambae i endem frensip wetem wan gel afta we tufala i slip tugeta. Samting ya i mekem gel ya i sek mo i harem nogud tumas, from hem i ting se boe ya i laekem hem mo bambae i stap tru a long hem.

 TINGTING WE I GIAMAN: Baebol i talem se seks i nogud.

 TRUTOK: Baebol i tokbaot ol positif samting long saed blong seks. Hem i talem se seks i blong man mo woman we i mared blong oli save haremgud tugeta.—Jenesis 1:28; 1 Korin 7:3.

 TINGTING WE I GIAMAN: Sipos mi folem advaes blong Baebol, bambae mi no glad long laef blong mi.

 TRUTOK: Sipos yu mekem seks afta we yu mared, bambae yu yu hapi. Mo tu, bambae yu blokem ol wari, ol rigret, mo ol negatif tingting we yu save gat long yu wan sipos yu mekem seks bifo mared.

 Samting we i tru: Taem wan man i no mekem seks be i wet afta we i mared, hemia bambae i no spolem hem. Be taem hem i mekem seks bifo mared, bambae hem i kasem trabol.

•   Mekem bilif blong yu i strong moa. Baebol i talem se “olgeta we oli bigman, oli trenem tingting blong olgeta blong luksave samting we i stret mo samting we i rong.” (Hibru 5:14) Olgeta ya oli sua long samting we Baebol i talem long saed ya. From samting ya, bambae i had blong ol narafala blong pulum olgeta blong mekem samting we i rong.

   “Mi traehad blong mekem samting we i stret mo gat wan gudnem, mo mi no wantem stap long wan situesen we i save spolem gudnem we mi gat.”—Alicia, 16.

   Traem tingbaot: ?Yu wantem se ol man oli gat wanem tingting long saed blong yu? ?Yu ting se i stret blong sakrefaesem gudfala nem we yu gat jes blong mekem wan man i glad?

•   Tingbaot samting we i save kamaot from. Baebol i talem se “wanem sid we man i planem be frut blong hem nomo man ya bambae i kasem.” (Galesia 6:7) Pijarem fiuja blong yu mo tingbaot se laef blong yu mo fren blong yu, bambae i olsem wanem sipos yu letem ol narafala oli pulum yu blong mekem seks. b

   “Ol man we oli mekem seks bifo we oli mared, plante taem oli rigret, oli harem nogud mo oli harem olsem se ol man oli no lavem olgeta. Mo tu, oli save gat bel we oli no wantem o oli save kasem wan rabis sik.”—Sienna, 16.

   Traem tingbaot: Buk ya Sex Smart i askem se: “Sipos ol fren blong yu oli pulum yu blong mekem samting we i save spolem yu, ?yu ting se hemia nao ol man we yu wantem spenem taem wetem olgeta mo folem advaes blong olgeta?”

•   Gat fasin luksave. Seks i no wan rabis samting. Baebol i talem se olgeta we oli mared, oli save enjoem fasin ya insaed long mared blong olgeta.—Ol Proveb 5:18, 19.

   “Seks i wan naesfala haf blong kriesen. God i wantem we yumi haremgud long hem nomo taem yumi folem plan we hem i putum, hemia mared.”—Jeremy, 17.

   Traem tingbaot: Sipos wan dei yu mared, bambae yu save mekem seks. Mo bambae yu haremgud long hem we yu no kasem ol negatif samting we yumi bin tokbaot.