?I GAT WAN MAN WE I WOKEM OL SAMTING YA?
Spet Blong Slag i Wan Glu
Longtaem finis i kam, ol dokta blong katem man oli luk se i nidim wan kaen glu we oli save yusum taem oli katem man, mo we i save givhan blong mekem bodi blong man we i kasem bigfala kil, i joen gud bakegen. Plante glu we oli stap yusum tede, oli no wok insaed long bodi blong man. Hemia from we ol glu ya oli posen, mo oli strong we i strong taem oli drae, mo oli no save stak long ol pat blong bodi we oli wetwet. Taem ol saentis oli stadi long spet blong wan slag, a oli faenemaot wan rod blong stretem ol problem ya.
Tingbaot: Taem slag i stap long denja, hem i mekem spet blong hem i kamaot, mo spet ya we i wan glu, i mekem hem i stak long wan lif we i wetwet. Fasin ya blong difendem hem wan, i protektem hem, mo long semtaem i no blokem hem blong i muvum bodi blong hem.
Ol man blong risej oli stadi long spet blong slag, mo oli faenemaot se i gat plante samting oli mekem se spet ya i wan glu. Eksampol, long spet ya, i gat ol kemikol we oli save joenem samting olsem wan glu, mo long semtaem, i gat wan kaen paoa we i stap pulum ol samting i kam fas long glu ya. Spet ya i gotru long samting we slag i fas long hem, mo hem i kam lastik taem wan hevi samting i prestem. Taem ol man blong risej oli wokem wan samting we i wok folem ol samting long spet blong slag, oli wokem wan glu we i strong moa long ol glu we ol dokta oli stap yusum tede, mo glu ya i save stak long ol pat insaed long bodi blong man. Oli talem se glu ya i save joenem “ol pat insaed long bodi olsem leva o kidni, mo i save joenem ol strong bun wetem ol sofsof bun tu olsem bun blong sora.”
Ol man blong save oli bilif se glu ya i save kam pat blong tul blong evri dokta blong katem man, nao bambae oli no moa nidim tred mo stepol blong joenem bodi blong man. Oli save yusum blong riperem ol sofsof bun olsem bun blong sora, mo oli save yusum blong gluem wan smol masin long stret ples blong hem insaed long bodi. Oli pruvum finis se glu ya i gud, taem oli yusum blong blokem wan hol long hat blong wan pig, mo oli blokem ol hol long leva blong ol rat.
Plante taem ol saentis oli faenem ol gudfala rod blong stretem ol problem, taem oli stadi long ol samting raonabaot long yumi long wol ya. Donald Ingber we i daerekta blong institut we i wokem kaen glu ya, i talem se: “I nidim nomo blong yu save weples blong lukaotem mo blong yu luksave wan gudfala tingting taem yu faenem.”
?Wanem tingting blong yu? ?Spet blong slag we i glu, i kamaot olsem nomo, o i gat wan Man we i wokem?
a Ol saentis oli singaot se Arion subfuscus.