Jehoova tunnistajad usuvad, et Piibli põhimõtted ja käsud aitavad neil teha otsuseid, mis meeldivad Jumalale ja tulevad kasuks ka neile endile. (Jesaja 48:17, 18.) Need põhimõtted ja käsud pole nende endi loodud, kuid nad järgivad neid oma elus. Vaadelgem, millised Piibli põhimõtted on seotud kohtamaskäimisega. a

•   Abielu on kestev side. (Matteuse 19:6.) Kuna Jehoova tunnistajad peavad kohtamaskäimist sammuks abielu poole, suhtuvad nad sellesse tõsiselt.

•   Kohtamaskäimine on sobilik vaid neile, kes on piisavalt vanad, et abielluda. Seega pole see paslik liiga noortele, vaid sellistele, kel Piibli sõnul „nooruse õitseaeg” ehk kõige suurem sugutung on möödas. (1. Korintlastele 7:36, allmärkus.)

•   Need, kes käivad kohtamas, peavad olema abiellumiseks vabad. Mõned, kes on küll seaduslikult lahutatud, pole Jumala silmis vabad uuesti abielluma, sest Jumala põhimõtete järgi on ainus põhjus lahutuseks seksuaalne ebamoraalsus. (Matteuse 19:9.)

•   Kristlased, kes soovivad abielluda, peaksid valima endale kaasa vaid usukaaslaste hulgast. (1. Korintlastele 7:39.) Jehoova tunnistajate arusaama kohaselt ei ole see pelgalt selline inimene, kes tunnustab meie uskumusi, vaid inimene, kes on need uskumused ise omaks võtnud ja järgib neid oma elus kui ristitud Jehoova tunnistaja. (2. Korintlastele 6:14.) Jumal on alati suunanud oma teenijaid, et nad abielluksid vaid oma usukaaslasega. (1. Moosese 24:3; Malaki 2:11.) See käsk on ka praktiline, nagu kinnitavad uuemad uurimused. b

•   Lapsed peaksid kuuletuma oma vanematele. (Õpetussõnad 1:8; Koloslastele 3:20.) Nendele noortele, kes elavad veel koos vanematega, tähendab see käsk, et neil tuleks kuuletuda oma vanematele ka kohtamaskäimisega seotud otsustes. Siia alla käib see, kui vanalt oleks sobilik kohtamas käima hakata ja milline käitumine oleks sellisel juhul kohane.

•   Piibel annab ette teatud raamid, mille piires tuleb igal Jehoova tunnistajal ise otsustada, kas käia kohtamas või kellega käia kohtamas. See on kooskõlas põhimõttega: „Igaühel on kanda oma vastutusekoorem.” (Galaatlastele 6:5, allmärkus.) Siiski oleks kohtamaskäimise osas tark küsida nõu mõnelt küpselt kristlaselt, kes peab silmas sinu parimaid huve. (Õpetussõnad 1:5.)

•   Paljud kohtamaskäimisega seotud tegevused on Jumala silmis tegelikult ränk patt. Näiteks käsib Piibel hoiduda hooruse ehk seksuaalse ebamoraalsuse eest. See ei tähenda vaid seksuaalvahekorrast hoidumist, vaid seda, et need, kes pole omavahel abielus, peaksid hoiduma mistahes moraalselt ebapuhastest tegudest. Sinna alla käib näiteks teise inimese suguorganite hellitamine ning oraal- või anaalseks. (1. Korintlastele 6:9–11.) Ka abielueelne kirgi üles küttev käitumine, mis lõppeb vaid pisut enne suguakti, on Jumalale vastuvõetamatu kõlvatus. (Galaatlastele 5:19–21.) Samuti mõistab Piibel hukka siivutud vestlused ja ropendamise. (Koloslastele 3:8.)

•   Inimese süda on reeturlik. (Jeremija 17:9.) See võib panna inimese tegema asju, mida ta teab olevat väära. Et hoida oma südant end eksitamast, oleks kohtamas käivatel paaridel hea jälgida, et nad ei jääks kahekesi kiusatusse viivasse olukorda. Nad võivad otsustada võtta tarvitusele mõningad mõistlikud ettevaatusabinõud, näiteks mitte eralduda heast seltskonnast või olla koos sobiva saatjaga. (Õpetussõnad 28:26.) Vallalised kristlased, kes otsivad endale abikaasat, mõistavad, mis ohud kaasnevad interneti tutvumissaitide kasutamisega. Iseäranis riskantne on luua suhteid inimesega, kellest sa suurt midagi ei tea. (Laul 26:4.)