Lihavõttepühad (ka ülestõusmispühad, munadepühad) ei põhine Piiblil. Kui heita pilk minevikku, siis ilmneb, et lihavõttepühade kombed tulenevad muistsetest viljakusriitustest. Mõtle näiteks järgnevale.

1.   Nimetus. Entsüklopeedia „Britannica” ütleb: „Ingliskeelse nimetuse „Easter” päritolu pole päris selge; anglosaksi preester Bede tuletas selle 8. sajandil anglosaksi kevadejumalanna Eostre nimest.” Arvatakse ka, et see võib olla seotud foiniikia viljakusjumalanna Astartega, keda babüloonlased nimetasid Ištariks.

2.   Jänesed. Need viljakussümbolid „pärinevad Euroopa ja Lähis-Ida muistsetest paganlikest kevadpidustuste kommetest”. (Entsüklopeedia „Britannica”.)

3.   Munad. Komme otsida lihavõttejänese toodud mune „pole lihtsalt lastele mõeldud mäng, vaid osa iidsest viljakusriitusest”. („Funk & Wagnalls Standard Dictionary of Folklore, Mythology and Legend”.) Mõnes kultuuris arvati, et kaunistatud lihavõttemunal „võib olla maagiline võime tuua õnne, jõukust ja tervist ning pakkuda kaitset”. („Traditional Festivals”.)

4.   Uued pühaderiided. „Peeti ebaviisakaks ja halba õnne toovaks, kui skandinaavia kevadejumalannat Eastret ei tervitatud uutes rõivastes.” („The Giant Book of Superstitions”.)

5.   Varahommikused jumalateenistused. Selliste teenistuste pidamine tuleneb muistsete päikesekummardajate riitustest, „mida viidi läbi kevadisel pööripäeval, et tervitada päikest ja selle väge anda kõigele kasvavale uus elu.” („Celebrations — The Complete Book of American Holidays”.)

 Raamat „The American Book of Days” selgitab hästi lihavõttepühade algupära: „Ei ole mingit kahtlust, et kirik võttis oma algaegadel üle vanu paganlikke kombeid ja andis neile kristliku tähenduse.”

 Piibel hoiatab, et me ei tohiks Jumalat teenides järgida selliseid kombeid, mis talle ei meeldi (Markuse 7:6—8). Piiblisalm 2. Korintlastele 6:17 ütleb: „„Eralduge neist,” ütleb Jehoova, „ning ärge enam puudutage ebapuhast.”” Lihavõttepühad on paganlik tähtpäev ja need, kes soovivad olla Jumalale meelepärased, ei tähista seda.