Mõnede lapsevanemate meelest, kes omavahel hästi läbi ei saa, mõjub lahutus nende lastele paremini, kui elada koos pidevalt tülitsevate vanematega. Aga kuidas on lood tegelikult?

•  Kuidas lahutus lastele mõjub?

•  Kas laps on pärast lahutust õnnelikum?

•  Mida oleks hea teada ühise lastekasvatamise kohta?

•  Kas on olemas parem lahendus?

 Uuringud näitavad, et lahutus mõjub lastele laastavalt. Lapsed, kelle vanemad on lahutatud, kogevad sageli järgmisi probleeme:

•   viha, ärevus ja kurvameelsus,

•   käitumisprobleemid,

•   õpiraskused ja kooli poolelijätmine,

•   suurem vastuvõtlikkus haigustele.

 Lisaks süüdistavad mõned lapsed lahutuses ennast, mõeldes, et nad on ise selle põhjustanud või oleksid saanud selle kuidagi ära hoida.

 Laste probleemid võivad jätkuda ka täiskasvanueas. Suurema tõenäosusega kannatavad nad madala enesehinnangu all ja neil on raske teisi usaldada. Samuti võivad nad oma abieluprobleemide korral näha lahendusena lahutust.

 Kokkuvõtteks. Kuigi mõned lahutust kaaluvad vanemad arvavad, et see on laste parimates huvides, ei toeta uuringud seda arvamust. „Lahutus teeb lapsed õnnetuks,” kirjutab lastekaitse ekspert Penelope Leach. a

 Piibli põhimõte: „Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu.” (Filiplastele 2:4.)

 Mõnede meelest küll. Tasub aga meeles pidada, et see, mida vajavad lapsevanemad, ja see, mida vajavad lapsed, on kaks eri asja. Lahutust kaaluv lapsevanem soovib alustada uut elu. Laps aga soovib tavaliselt seda, et tema emme ja issi jääksid kokku.

 Analüüsides tuhandeid lahutusi, kirjutasid raamatu „The Unexpected Legacy of Divorce” autorid: „Üks sõnum on selge: lapsed ei ütle, et nad on õnnelikumad. Pigem tõdevad nad rusutult: „Päeval, mil mu vanemad lahutasid, lõppes mu lapsepõlv.” Raamat lisab, et selliste laste jaoks on maailm „palju ebakindlam ja ohtlikum paik, sest nende suhted kahe kõige lähedasema inimesega ei ole enam stabiilsed”.

 Kokkuvõtteks. Pärast vanemate lahutust pole lapsed tõenäoliselt õnnelikud.

 Piibli põhimõte: „Rusukspekstud vaim võtab viimsegi jõu.” (Õpetussõnad 17:22.)

 Mõned lahutatud vanemad püüavad jäljendada kahe vanemaga peremudelit nii palju kui võimalik, arvates, et neil on võimalik võrdselt jagada laste kasvatamisega seotud kohustusi. Ühine laste kasvatamine sellises olukorras on aga keeruline. Uuringud näitavad, et lahutatud lastevanematel võib esineda järgmisi probleeme.

•   Nad veedavad vähem aega koos oma lastega.

•   Nad õpetavad lastele vastuolulisi põhimõtteid.

•   Nad annavad süütunde või tüdimuse tõttu lastele kergemini järele.

 Lahutatud vanemate laps võib ka kergemini vanemate autoriteedi vastu mässata. Olid ju tema vanemad need, kes ei pidanud kinni põhimõtetest, mis on seotud pühendumuse, usalduse või kokkulepete täitmisega. „Milleks neid üldse kuulata?” võib laps mõelda.

 Kokkuvõtteks. Laste ühine kasvatamine on lahutatud paaridele raske. Laste jaoks on see olukord aga veelgi raskem.

 Piibli põhimõte: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei muutuks araks.” (Koloslastele 3:21.)

 Uue elu alustamine pärast lahutust nõuab suuri pingutusi, kuid parem oleks suunata oma jõupingutused olemasoleva abielu säilitamiseks. „Probleemid abielus pole kaugeltki mitte nii püsivad, nagu me mõnikord oletame,” öeldakse raamatus „The Case for Marriage”. „Aja jooksul võivad ka kõige õnnetumad paarid, kes siiski kokku jäävad, tunda abielust üha rohkem rõõmu.” Kõike seda arvesse võttes võib öelda, et laste jaoks on parim, kui nende vanemad jäävad kokku.

 See ei tähenda, et lahutus ei tuleks kunagi kõne alla. Piibli järgi on põhjust lahutada seksuaalse ebamoraalsuse pärast. (Matteuse 19:9.) Siiski soovitab Piibel ka sel juhul kaaluda igat oma sammu. (Õpetussõnad 14:15.) Abikaasad peaksid abieluprobleemide korral kaaluma kõiki tegureid, kaasa arvatud seda, kuidas lahutus võib mõjutada nende lapsi.

 See muidugi ei tähenda lihtsalt hambad ristis teineteise talumist. Piibel annab nii meestele kui naistele parimat nõu, kuidas arendada omadusi, mida on vaja selleks, et abielu oleks pikk ja õnnelik. See pole üllatav, sest abielu on välja mõelnud Piibli autor Jehoova. (Matteuse 19:4–6.)

 Piibli põhimõte: „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik.” (Jesaja 48:17.)