„Ma nägin uut taevast ja uut maad. Endine taevas ja endine maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.” (Ilmutus 21:1, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.” (Ilmutus 21:1, 1997. a tõlge.)

 See salm ütleb piltlikus keeles, et Jumala taevane kuningriik asendab kõik inimeste valitsused. See kuningriik kõrvaldab kurjuse ja valitseb nende inimeste üle, kes tunnustavad meeleldi tema autoriteeti.

 Ilmutusraamat on kirjutatud „sümboolses keeles”. (Ilmutus 1:1.) Seepärast on loogiline järeldada, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed ja mitte sõnasõnalised. Pealegi on piltlikku „uut taevast” ja „uut maad” mainitud veel teisteski piiblisalmides. (Jesaja 65:17; 66:22; 2. Peetruse 3:13.) Nende ja teiste salmide uurimine aitab nende sümbolite tähendust avada.

 „Uus taevas.” Sõna „taevas” tähistab piiblis mõnikord valitsusi või võime. (Jesaja 14:12–14; Taaniel 4:25, 26.) Üks teatmeteos väidab, et prohvetlikes nägemustes „tähistab taevas sümboolselt valitsusvõimu või valitsust”. a Piiblikohas Ilmutus 21:1 viitab „uus taevas” Jumala kuningriigile. Sellest taevasest valitsusest ehk „taeva kuningriigist” räägitakse kogu Ilmutusraamatus ja seda mainitakse ka teistes piibliraamatutes. (Matteuse 4:17; Apostlite teod 19:8; 2. Timoteosele 4:18; Ilmutus 1:9; 5:10; 11:15; 12:10.) Jumala kuningriik, mille kuningaks on Jeesus, asendab lõpuks „endise taeva” ehk ebatäiuslikud inimeste valitsused. (Taaniel 2:44; Luuka 1:31–33; Ilmutus 19:11–18.)

 „Uus maa.” Piibel ütleb, et sõnalist maad ei hävitata ega asendata kunagi. (Laul 104:5; Koguja 1:4.) Mis on aga sümboolne maa? Piiblis tähendab väljend „maa” sageli inimkonda. (1. Moosese 11:1; 1. Ajaraamat 16:31; Laul 66:4; 96:1.) Järelikult viitab „uus maa” uuele inimühiskonnale, kes hea meelega allub Jumala taevasele valitsusele. „Endine maa” ehk Jumala kuningriigi vastane inimühiskond kaob.

 „Merd ei olnud enam.” Nagu ka muud mõisted tekstis Ilmutus 21:1, on merigi sümboolne. Sageli rahutu ja tormine meri kujutab sobivalt Jumalast võõrdunud mässulist inimkonda. (Jesaja 17:12, 13; 57:20; Ilmutus 17:1, 15) Seegi kaob. Laul 37:10 ütleb: „Veel viivuke, ja jumalatut pole enam, sa vaatad kohta, kus ta oli, aga teda ei ole.”

 Ilmutusraamatus ennustatakse, mis juhtub „Isanda päeval”. (Ilmutus 1:10.) Piibli prohvetiennustuste kohaselt algas see päev 1914. aastal, kui Jeesus hakkas Jumala kuningriigi kuningana valitsema. b Ta ei haaranud aga maa üle kohe täielikku kontrolli. Paljud teised prohvetiennustused näitavad, et „Isanda päeva” esimeses faasis muutuvad maailma olukorrad veelgi hullemaks. Seda algusperioodi nimetatakse „viimseteks päevadeks”. (2. Timoteosele 3:1–5, 13; Matteuse 24:3, 7; Ilmutus 6:1–8; 12:12.) Kui need kriitilised ja hädaderohked päevad lõpevad, kõrvaldab Jumala kuningriik selle vana sümboolse taeva ja maa ning alguse saab uus rahu ja harmoonia ajastu. Selle kuningriigi alamatel ehk „uuel maal” on siis ideaalsed elutingimused ja täiuslik tervis. (Ilmutus 21:3, 4.)

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade Ilmutusraamatust.