Kuratlikult raudkindel mardikas (Phloeodes diabolicus) elab Põhja-Ameerika lääneosas. Teadlaste sõnul talub see mardikas enda keha raskusest umbes 39 000 korda suuremat koormust ja võib ellu jääda isegi siis, kui sõiduauto temast üle sõidab. Kuidas on võimalik, et see mardikas nii suure raskuse all ellu jääb?

 Mardika kesta kõhtmist ja selgmist poolt liidavad omavahel ühenduskohad, mida on kolme tüüpi. Esimest tüüpi ühenduskoht tugeva surve korral ei deformeeru. Tänu sellele on elutähtsad organid kaitstud. Teist tüüpi ühenduskoht on elastsem, võimaldades mõningast deformeerumist. Kolmandat tüüpi ühenduskoht laseb mardika kesta välimisel kihil natuke liikuda. Sellise elastsuse tõttu saab mardikas pugeda puukoore vahele või peita end kiviprakku.

 Lisaks on piki mardika selga jooksval ühenduskohal mitu väljaulatuvat osa, mis haakuvad omavahel nagu pusletükid. See hajutab mardika kestale avaldatavat survet. Need väljaulatuvad osad on kihilised ja neid kihte hoiavad koos valgud. Kui ühenduskohale survet avaldatakse, tekivad väikesed praod, mis lõpuks paranevad. Seetõttu peab ühenduskoht survele vastu ega tule lahti.

 Teadlaste arvates saaks mardika kesta eeskujul disainida selliseid masinate, sildade ja hoonete konstruktsioone, mis tugeva surve ja löökide all vastu peaksid.

 Mida sina arvad? Kas kuratlikult raudkindla mardika kest tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?