LAUPÄEVAL, 25. aprillil aastal 2015 toimus Indiast põhja pool asuvas mägises Nepalis maavärin magnituudiga 7,8. Maavärina epitsenter asus pealinnast Katmandust 80 kilomeetri kaugusel loodes. Kahjuks hukkus selles õnnetuses üle 8500 inimese, mis tegi sellest teadaolevalt ohvriterikkaima looduskatastroofi Nepali ajaloos. Hävis rohkem kui pool miljonit kodu. Nepalis on 2200 Jehoova tunnistajat ning enamik neist elas maavärina piirkonnas. Paraku hukkusid õnnetuses üks Jehoova tunnistajast naine ja tema kaks last.

„Maavärin toimus ajal, kui kogudustel, mis asusid enim kannatada saanud piirkonnas, oli usukoosolek,” ütles Jehoova tunnistaja nimega Michelle. „Kui see oleks toimunud ajal, mil enamik on kodus, oleks olnud kindlasti rohkem kannatanuid.” Tänu millele koosolekutel olijad pääsesid? Olulist rolli mängis see, kuidas sealsed kuningriigisaalid on projekteeritud.

Nepali uued kuningriigisaalid on projekteeritud maavärinakindlaks. Man Bahadur, kes on seotud kuningriigisaalide ehitamisega, ütleb: „Meilt küsitakse sageli, miks me rajame suhteliselt väikestele hoonetele nii tugevad vundamendid. Nüüd me näeme eeliseid!” Pärast maavärinat lubati kuningriigisaale kasutada varjupaikadena. Järeltõugetest hoolimata tundsid Jehoova tunnistajad ja nende naabrid end seal kindlalt.

Kogudusevanemad hakkasid kärmelt otsima koguduseliikmeid, kes polnud koosolekul kohal. „Nad seadsid koguduse heaolu enda omast ettepoole,” ütles Jehoova tunnistaja nimega Babita. „Selline armastus liigutas meid hingepõhjani.” Päev pärast maavärinat hakkasid Nepali Jehoova tunnistajate tööd korraldava komitee kolm liiget koos reisivate ülevaatajatega külastama kogudusi, et välja uurida nende vajadusi ja toetada kohalikke kogudusevanemaid.

Jehoova tunnistajate USA-s asuvast peakorterist saabusid kuus päeva pärast maavärinat Nepalisse Gary Breaux ja tema naine Ruby. Reuben, kes kuulub varem mainitud komiteesse, sõnas: „Katmandus valitseva segaduse ja järeltõugete tõttu polnud me kindlad, kas vend Breaux saab ikka tulla. Tema aga oli otsustanud kohale tulla ja seda ta tegigi! Kohalikud Jehoova tunnistajad olid väga tänulikud tema külaskäigu eest.”

Silas, kes töötab Nepali Jehoova tunnistajate büroos, ütles: „Niipea kui meie telefonside taastati, helises telefon päevad ja ööd läbi! Usukaaslased kogu maailmast olid meie pärast mures. Kuigi mõned rääkisid meile võõras keeles, tajusime nende armastust ja palavat soovi meid aidata.”

 Kohalikud Jehoova tunnistajad tõid päevi pärast maavärinat kuningriigisaalidesse toitu, et aidata abivajajaid. Lisaks moodustati hädaabikomitee ning peatselt hakkasid eeskätt Bangladeshist, Indiast ja Jaapanist saabuma abisaadetised. Üsna pea saabus Euroopast Jehoova tunnistajatest meedikute tiim ja seadis ühte kuningriigisaali üles oma baasi. Meedikud asusid jalamaid tööle ning nad mitte ainult ei kontrollinud kannatada saanute füüsilist seisundit, vaid ka aitasid neil toime tulla emotsionaalse traumaga.

Naine nimega Uttara väljendas paljude tundeid, öeldes: „See oli kohutav maavärin! Ent pärast seda tundsime end oma usuperega lähedasemana kui kunagi varem.” Tõepoolest, maavärin ei nõrgestanud Jehoova rahva armastust oma Jumala ja üksteise vastu, vaid hoopis tugevdas seda.