MEHAANIKAINSENERE hämmastab sipelga võime tõsta endast palju kordi raskemaid objekte. Et sipelga saladusele jälile jõuda, lõid USA Ohio ülikooli insenerid digitaalsed mudelid sipelga keha sise- ja välisehitusest. Mudelite loomiseks kasutasid nad mikro-kompuutertomograafiat (röntgenograafia meetod, mille puhul arvuti konstrueerib uuritava objekti kujutise kihtide kaupa). Seejärel imiteerisid nad jõudusid, mida sipelgad raskuste kandmisel genereerivad.

Põhiroll on sipelga kaelal, mis peab kandma sipelga suus oleva koorma kogu raskust. Sipelga kaela pehmed koed on ühendatud rindmiku jäiga välisskeleti ja peaga üsna sarnaselt sellega, kuidas on kokkupandud käte sõrmed ristunud. „Liidese selline ehitus on kaela talitlemiseks hädavajalik,” ütleb üks seda uurinud teadlastest. „Unikaalne lahendus, kuidas kõva ja pehme materjal on omavahel ühendatud, teeb tõenäoliselt ühenduskoha tugevamaks, ning ilmselt just tänu sellele struktuuri iseärasusele suudabki kael suurt koormat kanda.” Teadlased loodavad, et selle mõistmine, kuidas sipelga kael funktsioneerib, aitab neil edasi arendada robotitehnikat.

Mida sina arvad? Kas sipelga geniaalse konstruktsiooniga kael on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?