KAANETEEMA | HAIGUSED. KUIDAS END KAITSTA
Kaitse end haiguste eest
PALJUD muistsed linnad olid kaitstud massiivse müüriga. Kui vaenlane tungis mõnest müüriosast läbi, oli kogu linn ohus. Sinu keha on nagu müüriga ümbritsetud linn. Sellest, kuidas sa hoolitsed oma kaitsesüsteemi eest, sõltub paljuski sinu tervis. Vaadelgem viit tegurit, milles võib peituda oht su tervisele, ning seda, kuidas end võimalikult hästi kaitsta.
1. VESI
OHT. Kahjulikud organismid võivad tungida sinu kehasse saastunud vee kaudu.
KUIDAS END KAITSTA. Parim, mida sa saad teha, on vältida vee saastumist. Kui tead või kahtlustad, et sinu veevarud on reostunud, võid ise vett töödelda, et see ohutuks teha. * Hoia joogivett suletud anumas ja ammuta seda hügieeniliselt kas läbi kraani või puhta kopsikuga. Ära kunagi pista kätt vette, mis on mõeldud joomiseks või söögivalmistamiseks. Kui võimalik, siis vali oma elukohaks selline kogukond, kus jäätmed korralikult kõrvaldatakse, nii et need ei reosta kohalikke veevarusid.
2. TOIT
OHT. Kahjulikud organismid võivad olla sinu toidu sees või peal.
KUIDAS END KAITSTA. Isegi kui toit näib värske ja toitev, võib see olla saastunud. Seega tee endale harjumuseks pesta põhjalikult kõik puu- ja köögiviljad. Veendu, et su kööginõud, tööpinnad ja käed on puhtad, kui asud toitu valmistama või serveerima. Mõned toidud nõuavad töötlemist teatud temperatuuril, et ohtlikud mikroorganismid häviks. Väldi toitu, mis on imelikku värvi või ebameeldiva lõhna või maitsega – need märgid näitavad, et toidu võivad olla vallutanud loendamatud mikroobid. Pane kasutamata toit võimalikult kiiresti külmkappi. Kui vähegi võimalik, siis ära valmista teistele toitu, kui oled haige. *
3. PUTUKAD
OHT. Mõned putukad võivad nakatada sind kahjulike mikroorganismidega, mis elavad nende sees.
KUIDAS END KAITSTA. Piira kokkupuudet haigust kandvate putukatega, jäädes nende aktiivsusajal tuppa või kandes pikkade käistega pluusi ja pikki pükse. Maga putukamürgiga töödeldud võrgu all ja kasuta putukatõrjevahendit. Kõrvalda seisva veega anumad, kus sääsed võivad sigida. *
4. LOOMAD
OHT. Mikroobid, mis elavad ohutult loomade sees, võivad sinu tervisele ohtlikud olla. Kui sind hammustab või kriimustab mõni kodu- või metsloom või kui puutud kokku looma väljaheidetega, võid saada ohtliku nakkuse.
KUIDAS END KAITSTA. Mõned inimesed on otsustanud hoida loomi majast väljas, et vähendada nendega kokkupuudet. Pese oma käsi pärast kodulooma puutumist ja väldi kokkupuudet metsloomadega. Kui mõni loom sind hammustab või kriimustab, siis pese haav põhjalikult ja otsi arstiabi. *
5. INIMESED
OHT. Mõned pisikud võivad tungida su kehasse köhimise või aevastamisega õhku paisatud piiskade abil. Pisikud võivad levida ka nahakontakti kaudu, näiteks kallistamisel või käesurumisel. Teiste inimeste mikroorganisme leidub ukselinkidel, käsipuudel, telefonidel, kaugjuhtimispultidel, arvutiekraanidel ja klaviatuuridel.
KUIDAS END KAITSTA. Ära anna teistele oma hügieenitarbeid, nagu žiletti, hambaharja või rätikut. Väldi kokkupuudet teiste inimeste ja loomade kehavedelikega, sealhulgas verega. Ära alahinda põhjaliku ja sagedase kätepesu tähtsust. See on üks tõhusamaid viise, kuidas takistada nakkuse levimist.
Kui oled haige, siis püsi võimaluse korral kodus. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus soovitab köhida ja aevastada kas rätiku või käise sisse, mitte pihku.
Üks muistne õpetussõna ütleb: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu.” (Õpetussõnad 22:3.) Kuivõrd õiged on need sõnad praeguses ohtlikke haigusi täis maailmas! Seega ole kursis oma piirkonna ohtlike haigustega, konsulteerides kohaliku terviseasutusega, ning väldi nakatumisohtu hea isikliku hügieeniga. Tee siis kõik, et tugevdada oma kaitsemüüri ja vähendada haigestumisriski.
^ lõik 6 Maailma Terviseorganisatsioon soovitab mitmeid meetodeid, kuidas parandada vee kvaliteeti kodus, sealhulgas kloorimine, päikesevalguse käes desinfitseerimine, filtreerimine ja keetmine.
^ lõik 9 Lisainfot toidu ohutuse kohta leiad ajakirjast Ärgake! juuni 2012, lk 3–9 (inglise keeles).
^ lõik 12 Abinõusid malaaria ennetamiseks võid leida ajakirjast Ärgake! juuli 2015, lk 14–15.
^ lõik 15 Mürkloomade tehtud vigastused nõuavad sageli kiiret meditsiinilist sekkumist.