„Olime Sophiaga a abielus ligi 40 aastat, aga siis ta suri pärast pikka haigust. Sõbrad olid mulle suureks toeks ja ma püüdsin olla tegus. Kuid terve aasta tundsin äärmist valu. Mu tunded kõikusid üles-alla. Isegi praegu, kui tema surmast on möödas umbes kolm aastat, tunnen aeg-ajalt mõõtmatut hingevalu, ja see võib tabada mind täiesti ootamatult.” (Kostas)

Kui sina oled kaotanud mõne lähedase, mõistad ilmselt hästi Kostase tundeid. On vähe olukordi, mis põhjustaksid rohkem stressi ja südamevalu kui abikaasa, pereliikme või kalli sõbra surm. Sellega on päri ka asjatundjad, kes on uurinud leinaga kaasnevat hingevalu. Ühes artiklis, mis ilmus ajakirjas The American Journal of Psychiatry, tõdeti, et surm on kõige püsivam ja äärmuslikum kaotuse vorm. Sellise kaotusega kaasnev talumatu valu võib panna leinajat mõtlema: kui kaua küll niisugused tunded kestavad, kas ma suudan kunagi jälle rõõmu tunda ja mis aitaks mul kaotusvalu leevendada?

Selles ajakirjanumbris käsitletakse neid küsimusi. Järgmine artikkel räägib sellest, milleks valmis olla, kui oled kaotanud hiljaaegu mõne lähedase. Teistes artiklites uurime, mis aitab leinaga hakkama saada.

Loodame väga, et järgnevad artiklid lohutavad neid, kes on kaotanud oma lähedase, ja pakuvad neile praktilist abi.