Mõtisklemine, mis on kasulik
Piibli seisukoht
Mõtisklemine, mis on kasulik
„OLGU SU MEELE PÄRAST MU SUU KÕNED JA MU SÜDAME MÕTLEMISED SINU EES, JEHOOVA, MU KALJU JA MU LUNASTAJA!” (LAUL 19:15)
MIDA tähendab mõtisklemine sinu jaoks? Kui sa usud mõne idamaa religiooni õpetusi, võid arvata, et see on midagi, mis toob suuremat mõtteselgust või erilist valgustatust. Meditatsioon, mida harrastatakse budismis, edendab mõistuse tühjendamist igasugustest mõtetest. Öeldakse, et teistsugused mõtisklemise vormid täidavad mõistuse „üldtuntud tarkuse tõdedega”.
Piibli vaade mõtisklemisest erineb nendest arusaamadest. Mil viisil? Toome Piiblist näiteks mehe nimega Iisak, kellel oli 40-aastasena palju, mille üle mõtiskleda. 1. Moosese 24:63 ütleb: „Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema.” Pole alust arvata, et Iisak tühjendas oma mõistuse mõtetest või mõtiskles lihtsalt ebamääraste „üldtuntud tarkuse tõdede” üle. Tõenäoliselt mõtles Iisak konkreetsete asjade peale, nagu oma tulevikule, ema kaotusele või oma tulevasele naisele. Ta kasutas õhtul oma mõningast vaba aega selleks, et mõtiskleda sääraste oluliste asjade üle. Piibli järgi tähendab mõtisklemine palju rohkemat, kui seda on lihtsalt unistamine.
On rohkemgi, mille üle mõtiskleda
Mõtle laulik Taaveti eeskujule. Tema teel oli rida näiliselt ületamatuid takistusi ja ta teadis vägagi hästi, et ebatäiusliku inimesena vajab ta Jumala abi, et käituda õigesti. Mis andis Taavetile rasketes oludes jõudu? Nagu on kirjas Laul 19:15, ütles Taavet: „Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova, mu kalju ja mu lunastaja!” Heebrea sõna, mis on siin tõlgitud „mõtisklema”, tähendab sõna-sõnalt ’omaette rääkima’. Jah, Taavet „rääkis omaette” Jehoovast, tema tegudest, töödest, seadustest ja tema õiglusest. (Laul 143:5.)
Nii pidasid ka varakristlased aja võtmist vaimsete asjade üle mõtisklemiseks tõelise jumalateenistuse osaks. Paulus soovitas: „Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” (Filiplastele 4:8). Kuid selleks, et mõelda nende ülesehitavate asjade peale, millest Paulus rääkis, peavad need mingil ajal meie mõistusesse tulema. Kuidas?
Laulik annab vastuse. Laulus 1:1, 2 on kirjas: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ..., vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad!” Laulik luges Jehoova käsuõpetust korrapäraselt. Nii sai ta ka mõtiskleda selle üle, mida ta Looja kohta teada oli saanud.
Mõtisklemine tänapäeval
Piibli lugemine on hindamatu väärtusega, kuid pärast lugemist tuleks meil mõtiskleda, mõelda loetu üle sügavalt ehk sellest „omaette rääkida”. Just nagu toidu seedimine on vajalik selleks, et saada söödud toidust täielikku kasu, on mõtisklemine vajalik selleks, et võtta vastu Piiblist loetut. Õige mõtisklemine aitab peale negatiivsete mõtete kõrvaldamise leida probleemidele Piiblil põhinevaid lahendusi. Selline mõtisklemine aitab meil tulla edukalt toime igapäevamuredega (Matteuse 6:25–32).
Laulik Taavet tunnistas seda, kui tähtsat rolli mängib mõtisklemine selles, et olla Jumalale meelepärane. Ta ütles: „Õige suu mõtiskleb tarkust” (Laul 37:30, Suur Piibel). Jah, mõtisklemine iseloomustab tõelisi jumalateenreid. Olla õige Jumala silmis on tõeline õnnistus ja see toob vaimset kasu. Näiteks ütleb Piibel, et „õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud” (Õpetussõnad 4:18). Seega, sõnakuulelikud kristlased, kes mõtisklevad tarkuse üle, võivad oodata, et nende arusaamine Piiblist kasvab.
Piibel soovitab kristlastel mõtiskleda ka oma Pühakirjal põhinevate kohustuste üle. Apostel Paulus ütles Timoteosele: „Seda harrasta [„mõtiskle nende asjade üle”, UM], selles ela, et sinu edenemine oleks ilmne kõikidele. Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad.” (1. Timoteosele 4:15, 16). See, mida me ütleme ja teeme, võib teisi inimesi sügavalt mõjutada.
On selge, et meil on hulganisti põhjusi, miks tähtsate asjade üle sügavalt ja keskendunult mõtiskleda. On eluliselt tähtis analüüsida minevikusündmusi, mõtiskleda oleviku üle ja mõelda tuleviku peale. Mis kõige tähtsam, mõtisklemine toob meile kõige suuremat valgustatust siis, kui meie mõtted keskenduvad Looja Jehoova Jumala tarkusele.
[Pilt lk 20]
„Mõtiskleja”, Rodin