Iirimaa kütkestav Burren

„ÄRGAKE!” IIRIMAA-KORRESPONDENDILT

MITTE kõik inimesed pole olnud sellest paigast vaimustuses. Mõne arvates on see vaid viljatu ja kivine tühermaa. „Seal pole isegi nii palju vett, et inimest uputada, mitte ainsatki puud, et kedagi üles puua, ega mulda, kuhu surnut matta,” ütles inglise kindralleitnant Edmund Ludlow pärast seda, kui oli käinud siin 1651. aastal.

Siiski on enamik inimesi olnud sellest paigast lummatud. Nii looduseuurijad, botaanikud, arheoloogid, ajaloolased kui ka tuhanded teised inimesed, kes siia ikka ja jälle tulevad, peavad seda kohta mitmel põhjusel kütkestavaks ja aukartust äratavaks. Mis koht see on? Miks meeldib see nii erinevatele inimestele?

’Kivine paik’

See paik asub Euroopa äärealal – Iirimaa läänerannikul. Lõunast piiravad seda maailmakuulsad Moheri kaljud, põhjast aga Galway laht. See koht kannab nime Burren, mis tuleneb iiri sõnast boireann ja tähendab ’kivist paika’.

Ja kivine see paik ka on. „[Niisugune maastik] on tekkinud maakoore arenemise iseärasustest. Nii kaugele, kui pilk ulatub, on näha hiiglaslikke halle lubjakiviplokke vaheldumisi massiivsete rahnudega,” ütleb üks reisiteatmik. Tegelikult on kogu Burren määratu lubjakivi lade, mis hõlmab 1300 ruutkilomeetrist ala, ning suuremal osal sellest salapärasest süngest kuumaastikust ei näi olevat grammigi mulda.

Hiiglaslik soojuse salvestaja

Tuul ja vihm on uuristanud lubjakivikattesse õnarusi ja andnud sellele imepäraseid vorme. Nii ehib Burrenit omapärane karm ilu. See polnud aga mitte Burreni omanäoline ilu, mis vaimustas inimesi, kes siia tuhandeid aastaid tagasi elama asusid, vaid hoopis võimalus karjatada aasta ringi loomi.

Lubjakivi, mis ulatub mõningates kohtades enam kui 900 meetri sügavusele, on kui hiiglaslik soojuse salvestaja, mis neelab suvel sooja ja vabastab seda aeglaselt talvekuudel. Nii soojuse vabanemine lubjakivist kui ka mereline kliima lõid varajastele asukatele karjakasvatuseks igati soodsad tingimused.

Burreni muistsed ehitusmeistrid

Möödunud sugupõlved, nagu eelnevalt mainitud karjakasvatajad, on kõikjale Burreni maastikule oma jälgi jätnud. Burrenis on kümneid megaliitseid kalmeid. Üks kuulsamaid neist on Poulnabrone’i dolmen, mis ehitati kaua enne Kristust. Tänaseks on dolmenist järele jäänud vaid nii-öelda luustik – hiiglaslikud lubjakivist plaadid, mida kasutati „tähtsatele surnutele” mälestusmärgi  ehitamiseks. Eksperdid ütlevad, et algselt oli see kivikalme kaetud suure kivi- ja mullakuhjaga.

Kaua enne keltide saabumist Iirimaale olid Burreni elanikud rajanud kiilukujulisi kivikalmeid. Aastal 1934 leidis üks noormees Gleninsheenist eseme, mis nägi välja „veidra asjana”. Ese osutus aga kaunilt sepitsetud kuldvõruks, mida praegu peetakse Iirimaa hilise pronksiaja üheks hiilgavaimaks kullassepatööks.

Burrenis elanud muistseid rahvaid ümbritseb suur salapära. Kes nad täpselt olid? Millesse nad uskusid? Mis eesmärki täitsid näiteks Turlough’ kõrgendikule rajatud ehitised? Kas need mõistatuslikud varemed on muistse kindluse jäänused või oli siin püha paik, kus toimetati usuriitusi? Keegi ei tea seda enam täpselt.

Hilisemad kogukonnad rajasid siia loendamatul arvul kivist või mullast ringikujulisi linnuseid. Veel hiljem hakati siia ehitama kirikuid, kloostreid ja losse.

Burreni maa-alune riik

Huvitav on isegi Burreni maa-alune riik. Tänu poorsest lubjakivist läbi imbunud veele on tekkinud üks Iirimaa tähelepanuväärsemaid maa-aluseid karstialasid. Siinne lubjakivi on täis koopaid. Paljudes koobastes voolab veelgi oja või jõgi, mõnes koopas on isegi joad. Poll an Ionaini nime kandvas koopas leiduvat Euroopa pikim stalaktiit, mis on üle üheksa meetri pikk.

Kuna paljudes koobastes on ohtlik liikuda, piirduvad ettevaatlikumad külastajad suhteliselt ohutu Aillwee koopa uurimisega, mis on ainsana üldsusele avatud. Siin võib näha jälgi pruunkaru tegevusest, kes suri Iirimaal välja juba enam kui tuhat  aastat tagasi. Selles koopas püsib temperatuur aasta ringi 10 kraadi juures ning tundub, et see koobas oli kunagi karude talvituspaigaks. Peale kummalise kujuga stalaktiitide võib siin näha ka stalagmiite ning teisi ebaharilikke kivimoodustisi. Imeline on tegelikult juba seegi, kuidas vesi on säärased koopad õõnestanud.

„Botaanikaaed”

Tõeliselt eriliseks teeb Burreni taimestik. Burreni maastik on „üks Euroopa mitmekesisemaid ja hämmastavamaid kasvukohti”, ütleb üks kirjanik. Siin on mererannik, mäed, niidud ja metsad. Burrenis on sadu kaljudest piiratud orge, mis on moodustunud aastatuhandeid tagasi koobaste kokkuvarisemisel. Kummalised järved, mida nimetatakse turlough’deks, muutuvad suvekuudel pinnasevee taseme langedes niitudeks. Rohulapikesi ümbritsevad kiviaiad, millest mõned on tuhandeid aastaid vanad, ja neid võib näha kõikjal Burrenis.

Veel mitmekesisemaks muudavad selle paiga lubjakivis olevad praod ja lõhed, mis võivad ulatuda isegi kahe meetri sügavusele. Lõhedesse on tekkinud justkui mullaoaasid, mis on paljudele taimedele heaks varjuliseks kasvukohaks.

Kogu Burrenis „kasvab haruldasi taimi nii tihedalt nagu kirikakraid ja ohakaid”, ütleb botaanik Cilian Roden. Kuigi siin leidub enam kui 600 taimeliiki, pole üksnes liikide ja isendite rohkus see, mis Burreni nii eriliseks teeb, vaid ebatavaline taimekooslus. Botaanikuid on hämmastanud see, et säärases väikeses Iirimaa läänenurgas kasvab nii arktilisi, alpi kui ka vahemerelisi taimi, nii happelist kui ka leeliselist mulda eelistavaid taimi.

Näiteks kasvab Burrenis merepinna kõrgusel kaunis kevadine emajuur, mida peetakse alpi taimeks. Ning alpi taimedega kasvavad külg külje kõrval arktilised taimed, nagu harilik drüüas, ja lähistroopilised taimed, sealhulgas juusadiantum. Burrenis õitseb üle kahekümne orhideeliigi. Samuti kasvab siin rohkelt varast liivateed, harilikku jänesekapsast, verevat kurereha, harilikku nõiahammast, roosat merikanni ja paljusid teisi taimi. Burren on siis tõesti nagu botaanikaaed.

On tõsi, et Burren on kivine paik, kuid kindlasti mitte viljatu tühermaa. See paik annab tunnistust loodu ilust ja mitmekesisusest. Burren inspireerib, erutab meeli, elavdab kujutlusvõimet ja rõõmustab südant. Ehk õnnestub sinulgi kord seda kütkestavat paika oma silmaga näha.

[Kaart lk 22]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

PÕHJA-IIRIMAA

IIRIMAA

Burren

[Pilt lk 23]

Vaade Burrenile

[Pilt lk 23]

Atlandi ookeanist tõusvad 200 meetri kõrgused Moheri kaljud

[Pilt lk 23]

Väiksel pildil: huvitav on isegi Burreni maa-alune riik

[Allikaviide]

Courtesy of Aillwee Caves

[Pildi allikaviide lk 22]

Courtesy www.burrenbeo.com

[Pildi allikaviide lk 24]

Taimed: Courtesy www.burrenbeo.com