Kui laps põeb vähki

„Mind valdas täielik lootusetus. Tundsin, kuidas mul kaob pind jalge alt. Kurbus mattis mu enda alla, otsekui oleks minu tütreke juba surnud.” (Jaílton, kui ta sai teada, et tütrel on vähk.)

KUULDES, et laps põeb vähki, võime olla rabatud, koguni tunda kabuhirmu. Kui tihti lapseea vähki ette tuleb? Rahvusvaheline vähiliit teatab: „Olgugi et lapseea vähktõved moodustavad kõigist vähktõbedest vaid väikese protsendi, diagnoositakse [maailmas] aastas enam kui 160 000 lapsel vähk; arenenud maades on vähk õnnetusjuhtumite järel teine levinuim surmapõhjus laste seas.” Näiteks Brasiilia vähiinstituudi arvestuste järgi on selles riigis 9000 uut lapseea vähijuhtu aastas.

Lapseea vähk on „kohutav löök, mis tabab eranditult kõiki perekonnaliikmeid”, kirjutab vähki põdevate laste emadele suunatud raamat „À margem do leito–A mãe e o câncer infantil”. Selline diagnoos tähendab üldjuhul operatsiooni, samuti kemoteraapiat või kiiritust või mõlemat koos ebameeldivate kõrvalmõjudega. See traumeerib vanemaid ning põhjustab hirmu-, kurbuse-, süü- ja vihatunnet ning tegelikkuse eitamist. Kuidas võivad vanemad sellise raske olukorraga toime tulla?

Tähtsaks lohutuse allikaks on muidugi hoolivad meedikud. „Nemad võivad tuua välja lootustandvaid fakte, samuti näha ette ja selgitada eesootavaid kõrvalmõjusid. Selline teave võib teha olukorra vähem traumeerivaks,” sõnab New Yorgi arst, kes on aidanud paljusid vähihaigeid. Ka vähki põdenud laste vanemad saavad tublisti lohutust jagada. Seda silmas pidades küsitles ajakiri „Ärgake!” Brasiilias viit sellist lapsevanemat.

● Jaílton ja Néia „Kui meie tütar oli kahe ja poole aastane, saime teada, et tal on äge lümfoblastleukeemia.”

Kui kaua ravi kestis?

„Ta sai kemoteraapiat peaaegu kaks ja pool aastat.”

Milliseid kõrvalmõjusid ta koges?

„Ta oksendas palju ja kaotas juuksed ning ta hambavaap tumenes. Kolm korda oli tal kopsupõletik.”

Mis tundeid see teis tekitas?

„Algul olime paanikas. Kui aga nägime ta tervise paranemist, tekkis lootus, et ta saab haigusest jagu. Praegu on ta peaaegu üheksa aastat vana.”

Mis aitas teil sellise traumaatilise olukorraga toime tulla?

„Kahtlemata oli selleks kindel lootus Jehoova Jumalale, kes ’lohutas meid kõigis meie raskustes’, nagu ütleb Piibel kirjakohas 2. Korintlastele 1:3, 4. Suurepäraseks toeks  olid ka meie kristlikud vennad ja õed. Nad kirjutasid julgustavaid kirju; nad helistasid; nad palvetasid koos meiega ja meie eest; nad toetasid meid ka rahaliselt. Kui siis me tütar tuli viia üle teise osariigi haiglasse, pakkusid sealsed tunnistajad meile peavarju ja viisid kordamööda meid haiglasse. Raske on panna sõnadesse tänumeelt kogu saadud toetuse eest.”

● Luiz ja Fabiana „Aastal 1992 selgus, et meie tütrel on munasarjavähi harvaesinev agressiivne vorm. Ta oli 11-aastane.”

Mis oli teie esmareaktsioon?

„Tegelikkuse eitus. Me lihtsalt ei suutnud uskuda, et meie tütrel on vähk.”

Mis ravi ta sai?

„Talle tehti lõikus ja ta sai kemoteraapiat, mille järelmõju kurnas meid kõiki nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Kaks korda põdes me tütar kopsupõletikku. Teisel korral oli ta peaaegu hinge heitmas. Ka tekkis tal vereliistakute vaegus, mis viis naha ja nina veritsuseni. Ravimid aitasid seda reaktsiooni alla suruda.”

Kui kaua ravi kestis?

„Esialgsest biopsiast kuni viimase kemoteraapiakuurini umbes kuus kuud.”

Kuidas suhtus teie tütar diagnoosi ja ravisse?

„Algul ta ei teadnud, kuidas asi on. Arst ütles talle, et tal on „kõhus ümmargune pallike, mis on tarvis eemaldada”. Lõpuks mõistis  ta, et asi on päris tõsine. „Isa, kas mul on vähk?” küsis ta. Küll mul oli raske ausat vastust anda.”

Mida te tundsite, nähes tütart kannatamas?

„Hingevalu, mis meid tabas, on võimatu sõnadesse panna. Kujutlege näiteks, et peate nägema, kuidas teie tütreke aitab kemoteraapiat andval meditsiiniõel veeni leida. Kõige rängematel perioodidel läksin vannituppa nutma ja palvetama. Ühel ööl olin nii meeleheitel, et palusin Jehooval lasta mind kalli tütre asemel surra.”

Mis aitas teil olukorraga toime tulla?

„Tähtis tegur oli tugi, mida saime oma kristlikelt vendadelt – helistati maa eri paikadest. Üks armas vend palus mul Piibel kätte võtta. Seejärel luges ta südamesoojusega salme Lauludest. Need tekstid olid just see, mida meil naisega oli vaja kuulda, sest parajasti oli meil käes üks raskemaid tütre raviperioode.”

● Rosimeri „Mu tütar oli nelja-aastane, kui tal diagnoositi üks leukeemiavorme.”

Milline oli sinu esmareaktsioon?

„Raske oli seda uskuda. Nutsin päeval ja ööl ning palusin Jumalalt abi. Minu teine tütar kannatas samuti hingeliselt, nähes, kui haige ta õde on. Mul tuligi ta vanaema juurde saata.”

Milliseid kõrvalmõjusid tuli su armsal tütrel kogeda?

„Igapäevased kemoteraapiaseansid põhjustasid aneemiat, mistõttu arstid andsid talle ka raualisandeid ja erütropoetiini, et kasvatada punaliblede hulka. Tema vereanalüüsid tegid pidevalt muret. Tal olid ka atakid.”

Kui kaua ravi kestis?

„Kahe aasta ja nelja kuu jooksul tegi ta läbi intensiivse kemoteraapia. Sel ajal jäi ta juustest ilma ning võttis tublisti kaalus juurde. Õnneks aitas huumorimeel tal olukorraga hakkama saada. Umbes kuus aastat hiljem ütlesid arstid, et tütrel pole enam mingeid haigustunnuseid.”

Mis aitas teil sellise ülimalt proovilepaneva olukorraga toime tulla?

„Palvetasime tütrega tihtilugu ning meenutasime Piibli näiteid ustavatest jumalasulastest, keda tabasid mitmesugused katsumused. Samuti juhindusime Jeesuse sõnadest kirjakohas Matteuse 6:34, kus öeldakse, et me ei tohiks liita tänase päeva muredele muret homse päeva pärast. Palju abi saime ka kaaskristlastelt, kaasa arvatud haiglasidekomiteelt, ning hoolitsevalt meditsiinipersonalilt, kes selliste olukordadega pidevalt kokku puutub.”

Kas lapseea vähktõbi on tabanud mõnda su tuttavat, võib-olla ehk isegi sinu pere last? Sel juhul aidaku need intervjuud sul mõista, et on normaalne kurbust tunda. Piibli sõnul on mõnikord „aeg nutta” (Koguja 3:4). Mis kõige tähtsam – tõeline Jumal Jehoova, kes ’kuuleb palvet’, lohutab kindlasti kõiki, kes puhtast südamest tema poole pöörduvad (Laul 65:3).

[Kast lk 13]

Lohutavaid piiblisalme

„Ärge olge ... mures homse päeva pärast, sest homsel päeval on omad mured. Igale päevale piisab oma vaevast” (Matteuse 6:34).

„Õnnistatud olgu meie Issanda Jeesus Kristuse Jumal ja Isa, hella halastuse Isa ja kogu lohutuse Jumal, kes lohutab meid kõigis meie raskustes” (2. Korintlastele 1:3, 4).

„Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga; ja Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant ja mõistust Kristus Jeesuse kaudu” (Filiplastele 4:6, 7).

„Heitke kõik oma mured tema [Jumala] peale, sest ta hoolib teist” (1. Peetruse 5:7).

[Kast/pilt lk 14]

Armastav abi

Jehoova tunnistajate haiglasidekomiteed püüavad edendada haigla ja patsiendi koostööd. Selleks aitavad nad tunnistajatest patsientidel leida kompetentseid arste, kes peavad lugu nende soovist pidada kinni Piibli käsust hoiduda verest (Apostlite teod 15:20).

[Pilt lk 13]

Néia, Sthefany ja Jaílton

[Pilt lk 13]

Luiz, Aline ja Fabiana

[Pilt lk 13]

Aline ja Rosimeri