● Löök, mille gravitatsioonijõud SI-süsteemi järgi on 80 kuni 100, on piisavalt tugev, et inimene võiks põrutuse saada. Ent rähn peab nokaga puukoort trummeldades vastu gravitatsioonijõule umbes 1200. Mil moel see lind, kes ilmselt ei saa peavalugi – veel vähem põrutust –, sellise koormusega hakkama saab?

Mõtteainet. Teadlased on avastanud rähni peas neli põrutuskindlust tagavat struktuuri.

1. Tugev, ent elastne nokk.

2. Hüoid (koljut ümbritsev elastne struktuur).

3. Poorne luu ühes koljupiirkonnas.

4. Väike peaaju-seljaajuvedelikku sisaldav õõs kolju ja aju vahel.

Kõik need osised leevendavad mehhaanilist põrutust, võimaldades rähnil taguda puud kiirusega kuni 22 korda sekundis, ilma et aju kahjustuks.

Saanud rähni peast inspiratsiooni, on teadlased töötanud välja toestiku, mis talub gravitatsioonijõudu kuni 60 000. Edu korral võib see kõige muu kõrval tagada parema kaitse lennuandmete salvestile ehk mustale kastile, mis praegu suudab taluda vaid gravitatsioonijõudu suurusjärgus umbes 1000. Suurbritannia Cranfieldi ülikooli insener Kim Blackburn ütleb saadud teadmisi aluseks võttes, et rähni pea on „oivaline näide sellest, kuidas looduses on töötatud välja kõrgeltarenenud kooskõlastatud struktuurid, mis annavad lahenduse esmapilgul võimatuna näivale ülesandele”.

Mis sa arvad? Kas rähni põrutuskindel pea on tekkinud juhuse läbi või on see kavandatud?

[Joonis lk 19]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

1

2

3

4

[Pildi allikaviide lk 19]

Punapea-rähn: © 2011 photolibrary.com