VÖÖTSABA-VIGLE on üks imetlusväärseima rändega linde. Tema ligi 11000 kilomeetri pikkune teekond võib kesta üle kaheksa päeva.

Mõtteainet. Teadlased oletavad, et mõned linnuliigid kasutavad navigeerimisel maa magnetvälja abi, justkui oleks neil ajus oma kompass. On võimalik, et lisaks sellele navigeerib vigle päeval päikese ja öösel tähtede järgi. Paistab, et vigle suudab tajuda ka peatselt saabuvat tormi, mille iile ta võib taganttuulena hästi ära kasutada. See, kuidas need linnud oma uskumatu teekonna läbivad, valmistab asjatundjatele suurt hämmastust. „Olen uurinud neid linde 20 aastat,” räägib bioloog Bob Gill, „ja ikkagi suudavad nad minus imestust tekitada.”

Mida sina arvad? Kas vöötsaba-vigle navigatsioonisüsteem tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?