SEE avaldus on ilmselt üks kummalisemaid ajaloos. See on osa teadaandest, mida nimetatakse Requerimiento’ks (’Nõue’) ja mida 16. sajandil pidid ette lugema Hispaania konkistadoorid, kes vallutuslikel eesmärkidel Ameerikas maabusid.

Mida täpselt konkistadoorid kohalikele elanikele teada andsid ja miks?

Varsti pärast seda, kui Kolumbus 1492. aastal Ameerika pinnale astus, väitsid nii hispaanlased kui ka portugallased, et neil on õigus äsja avastatud maid valitsema hakata. Kuna mõlemad rahvad pidasid paavsti Kristuse maapealseks esindajaks, pöördusid nad vaidluse lahendamiseks tema poole. Paavsti juhtimisel jagas kirik vast avastatud maad Hispaania ja Portugali vahel tingimusega, et mõlemad riigid saadavad misjonärid põliselanikke kristlusse pöörama.

Vallutuskäikude edenedes püüdis Hispaania valitsus leida võimalusi konkistadooride vallutuste seadustamiseks. Hispaanlased väitsid, et maid jagades tegutses paavst Jumala nimel ning seega on ta andnud konkistadooridele õiguse valitseda põliselanike ja nende omandi üle ning piirata nende vabadust.

 Hispaanlased koostasid dokumendi, et kohalikke elanikke paavsti otsusest teavitada. Nad nõudsid pärismaalastelt kristluse vastuvõtmist ja Hispaania kuningale allumist. Keeldumise korral tundsid hispaanlased kohustust alustada kohalike vastu Jumala nimel õiglast sõda.

Hispaania valitsejad lasid Requerimiento’t lugeda selleks, et vaigistada oma südametunnistust ja õigustada koloniaalvallutusi. Konkistadoorid lugesid selle teadaande sageli ette enne rünnakule asumist laeva pardal või pärast maabumist inimestele, kes Euroopa keeltest aru ei saanud. Vahel loeti seda dokumenti tühjadele hüttidele, kust kohalikud elanikud olid hirmuga põgenenud.

Püüe inimesi katoliiklusse pöörata tõi endaga kaasa kohutava veresauna. Näiteks 1550. aastal hukati Tšiilis ühes lahingus umbes 2000 araukaani. Ellujäänute kohta ütles konkistadoor Pedro de Valdivia kuningale: „Kahesajal lõigati küljest käed ja nina, sest nad olid sõnakuulmatud, kuigi ma saatsin nende juurde korduvalt käskjalgu ja lugesin ette Requerimiento, nagu Teie Majesteet oli käskinud.” *

Requerimiento ettelugemine võis kergendada sissetungijate südametunnistust. Ometi ei aidanud see kuigi palju kaasa hispaanlaste usu levikule. Kuueteistkümnenda sajandi munk-misjonär Bartolomé de las Casas, kes nägi oma silmaga Requerimiento mõju, kirjutas: „Kui ebaõiglane, jumalakartmatu, skandaalne, arulage ja absurdne see korraldus oli! Ei taha mainidagi, missugust häbi on see kristlusele toonud.” Kroonik Gonzalo Fernández de Oviedo kurtis, et Ameerika pärismaalaste vastu toime pandud metsikused jätsid neile kristlusest äärmiselt häbiväärse esmamulje.

Kas Jumal on süüdi metsikustes, mida poliitilised ja kiriklikud võimud on teinud väidetavalt tema nimel? Piibel ütleb: „Kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu!” (Iiob 34:10).