Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA: KAS ME OSTAME LIIGA PALJU?

Miks me nii palju ostame?

Miks me nii palju ostame?

2012. aastal avaldatud ülemaailmses küsitluses tunnistasid pooled vastanuist, et nad on ostnud asju, mida nad tegelikult ei vaja. Kaks kolmandikku tundis muret, et tarbijad ostavad liiga palju. See mure on täiesti õigustatud. Paljud on jäänud võlakeerisesse lõksu. Teadlaste sõnul võib suurenenud tarbimine tuua rahulolu asemel hoopis pingeid ja kurbust. Miks me siis ostame nii palju?

TARBIJATENA ei pääse me kuidagi pideva reklaamitulva eest. Mis on reklaamitegijate eesmärk? Muuta meie soovid vajadusteks. Turundajad teavad, et tarbijate käitumist mõjutavad paljuski emotsioonid. Seepärast pingutavad nad selle nimel, et nii reklaamid kui ka poeskäimine mõjutaks meie emotsioone võimalikult palju.

Raamatus „Miks ostavad inimesed asju, mida nad ei vaja” („Why People Buy Things They Don’t Need”) öeldakse: „Uut ostu plaanides loob tarbija sageli suurejoonelisi kujutluspilte sellest, kuidas ta ostetavat eset otsib, selle leiab ja endale saab.” Mõned eksperdid arvavad, et ostjad võivad poodeldes niivõrd suurde vaimustusse sattuda, et kogevad lausa adrenaliinivoogu. Turundusekspert Jim Pooler selgitab: „Kui müüja seda emotsionaalset seisundit tajub, võib ta olukorda ära kasutada ja kliendi kõrgenenud ärevusseisundist ning nõrgenenud kaitsesüsteemist kasu lõigata.”

Kuidas saad sa end nutikate turundusspetsialistide ohvriks sattumise eest kaitsta? Jäta emotsioonid kõrvale ja võrdle reklaamis lubatut tegelikkusega.

 LUBADUS. „Sinu elukvaliteet paraneb”

Paremat elu igatseda on igati loomulik. Reklaamides pommitatakse meid sõnumitega, et kõike, mida me igatseme — olgu selleks parem tervis, turvalisus, leevendus stressile või lähedane suhe —, on võimalik saavutada õigeid oste tehes.

TEGELIKKUS.

Varanduse kasvades võib elukvaliteet hoopis langeda. Rohkemate asjade eest hoolitsemiseks on vaja rohkem aega ja raha. Laenukoormuse tõttu tõuseb stressitase ning pere ja sõprade jaoks jääb vähem aega.

Varanduse kasvades võib elukvaliteet hoopis langeda

Põhimõte. „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga talle elu see, mis tal on” (Luuka 12:15).

LUBADUS. „Sa saad tähtsamaks ja lugupeetumaks”

Vähesed inimesed julgevad tunnistada, et nad ostavad midagi selleks, et teistele muljet avaldada. Ent Jim Pooler märgib: „Üheks tähtsaks inimeste ostukäitumist mõjutavaks teguriks on konkureerimine sõprade, naabrite, töökaaslaste ja sugulastega.” Seepärast näidatakse tootereklaamides sageli rikkaid ja edukaid inimesi. Tarbijale edastatakse sellega sõnum: „See võid olla sina!”

TEGELIKKUS.

Kui hinnata oma väärtust võrreldes end teistega, tõmbab see meid lõputusse rahulolematuse tsüklisse. Niipea kui ühe ihaldatud eesmärgi saavutame, kerkib otsekohe esile järgmine.

Põhimõte. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha” (Koguja 5:9).

LUBADUS. „Sa määratled oma identiteedi”

Raamat „Säravad asjad” („Shiny Objects”) selgitab: „Üks tavalisemaid viise teistele teada anda, kes me oleme (või olla tahaksime), on selle kaudu, kuidas me kasutame ja eksponeerime oma materiaalset vara.” Turundajad on sellest teadlikud ja seostavad kaubamärke, eriti luksuskaubamärke, kindlate elustiilide või väärtushinnangutega.

Millisena sa ennast ette kujutad? Kuidas sa tahad, et teised sind näeksid? Kas stiilsena? Sportlikuna? Millist pilti sa endast luua ka ei tahaks, turundajad tõotavad, et kui sa lihtsalt ostad teatud kaubamärgiga tooteid, samastub sinu identiteet selle kaubamärgi omaga.

TEGELIKKUS.

Ükski toode ei saa muuta seda, kes me tegelikult oleme, ega anda meile väärtuslikke omadusi nagu ausus või laitmatus.

Põhimõte. „Teie ehteks ärgu olgu . . . kuldehete kandmine ega pealisriided, vaid hoopis sisemine isiksus” (1. Peetruse 3:3, 4).