LINDUDEL, kes õhuvooludel lauglevad, kulub õhus püsimiseks minimaalselt energiat. Üheks silmapaistvaks näiteks on rändalbatross. Selle linnu tiibade siruulatus on umbes 3,4 meetrit ning ta kaalub ligi 8,5 kilogrammi. Kõige selle juures suudab rändalbatross lennata tuhandeid kilomeetreid väga väikese energiakuluga. Kuidas on see võimalik? Saladus peitub nii tema anatoomias kui ka lauglemistehnikas.

Mõtteainet. Lennu ajal lukustavad albatrossi spetsiaalsed kõõlused tema tiivad väljasirutatud olekusse, mistõttu ta lihased saavad puhata. Lisaks võib ta tundide kaupa liuelda ka seetõttu, et kasutab ära ookeani kohal olevaid õhuvoolusid.

Vete kohal lenneldes tõuseb albatross kõrgele, pöördub ja laugleb alla, korrates sellist kaarjat liikumismustrit üha uuesti ja uuesti. See manööver annab talle piisavalt suure liikumisjõu, mis kompenseerib õhutakistusjõu. Alles hiljuti jõudsid teadlased jälile, kuidas see lind seda teeb. Kõrge eraldusvõimega jälgimisseadmete ja arvutiprogrammi abil tuvastasid nad, et albatross saavutab vajamineva energia, kui ta vastutuult kõrgemale tõustes laskumiseks pärituulde pöördub. „Energia eraldumine” toimub „tasaselt ja pidevalt”, märgivad teadlased. Mis on selle tulemus? Lind võib hõljuda tundide kaupa õhus ilma tiibu lehvitamata.

See arusaam võib aidata inseneridel disainida lennumasinaid, mis tarbiksid vähem kütust ning võiksid saavutada tõukejõudu koguni ilma mootori abita.

Mida sina arvad? Kas albatrossi energiasäästlik lennuviis ning tema eriline anatoomia tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?