Mis on väärtushinnangud? Need on moraalsed või eetilised põhimõtted, mis on meie jaoks tähtsad. Nende hulka võivad kuuluda näiteks valmisolek andestada, ausus, vabadus, armastus, austus elu vastu ja enesevalitsus. Meie väärtushinnangud mõjutavad meie käitumist, prioriteete ja suhteid, samuti seda, mida me õpetame oma lastele. Ehkki moraaliväärtused on olulised, on need kadumas.

Aastal 2008 korraldati USA-s uurimus, mille käigus küsiti sadadelt noortelt täiskasvanutelt nende moraaliväärtuste kohta. „On murettekitav, kui vähe nad moraalist mõtlevad ja räägivad,” ütles David Brooks ajalehest „The New York Times”. Enamik oli seisukohal, et vägistamine ja tapmine on halb. Aga „kui need ekstreemsed juhud kõrvale jätta, siis näiteks sellistes olukordades nagu purjus peaga sõitmine, koolis spikerdamine või truudusetus ei mõtle nad moraalipõhimõtetele”. Nagu üks neist noortest ütles: „Ma ei mõtle kuigi tihti, kas miski on õige või vale.” Paljude  arvamus oli aga selline: „Kui see tundub õige, siis tee seda. Kuula oma südame häält.” Kas selline mõtteviis on mõistlik?

Inimese süda võib tunda suurt armastust ja kaastunnet, kuid see võib olla ka petlik ja rikutud (Jeremija 17:9, P 1997). See kurb tõsiasi peegeldub ülemaailmses moraaliväärtuste allakäigus, mida on ka Piiblis ette ennustatud. Seal öeldakse: „Viimseil päevil tulevad kriitilised ajad, . . . sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad, . . . ilma loomupärase kiindumuseta, . . . enesevalitsuseta, . . . pigem naudingute armastajad kui Jumala armastajad” (2. Timoteosele 3:1—5).

Seega on igati põhjust oma südame soove kahtluse alla seada. Ei oleks tark südant pimesi usaldada. Ka Piibel ütleb otsesõnu: „Kes loodab oma südamele, on rumal” (Õpetussõnad 28:26, UM). Nagu kompassi tuleb aeg-ajalt õigeks seada, nii tuleb ka oma südant õigete põhimõtete abil reguleerida, et see oleks meile usaldusväärne teejuht. Kust selliseid põhimõtteid leida? Paljud on leidnud need Piiblist, sest selles raamatus toodud põhimõtted on targad ja otsekohesed.

Piibli moraalipõhimõtted on kirja pandud just inimesi silmas pidades. Vaatame näiteks selliseid väärtusi nagu armastus, heldekäelisus, lahkus ja ausus.

Armastus.

„Kui oled õppinud armastama, siis koputab õnn kindlasti su uksele,” öeldakse raamatus „Engineering Happiness — A New Approach for Building a Joyful Life”. On ilmselge, et kõik inimesed vajavad armastust. Ilma selleta ei ole meist keegi tõeliselt õnnelik.

Mida ütleb Piibel. „Riietuge armastusega, sest see on ühtsuse täiuslik side” (Koloslastele 3:14). Sama piiblikirjutaja ütles ka järgnevad sõnad: „Kui mul . . . poleks armastust, ei oleks ma mitte keegi” (1. Korintlastele 13:2).

Siin ei mõelda romantilist või ülitundelist armastust, vaid sellist, mis juhindub põhimõtetest. Niisugune armastus ajendab meid aitama võõrast inimest, ilma et ootaksime selle eest mingit tasu. Kirjakoht 1. Korintlastele 13:4—7 ütleb: „Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus ei ole kade, see ei hoople, ei lähe ennast täis, ei käitu sündsusetult, ei taotle oma huve, ei ärritu. See ei pea arvet halva kohta. See ei tunne rõõmu ülekohtust, kuid rõõmustab koos tõega. See talub kõike, . . . peab vastu kõiges.”

Kui selline armastus perekonnas puudub, siis kannatavad kõik, eriti lapsed. Üks naine nimega Monica kirjutas, et lapsena koges ta füüsilist, emotsionaalset ja seksuaalset vägivalda. „Mind ei armastatud ja mul polnud mingit tulevikulootust,” ütles ta. 15-aastaselt kolis ta oma vanavanemate juurde, kes on Jehoova tunnistajad.

 „Nende kahe aastaga, mil ma nende juures elasin, sai minust, ujedast tüdrukust, avatud, armastav ja teistest hooliv inimene. Nad aitasid mul kasvada endast lugupidavaks nooreks naiseks,” jutustab Monica. Nüüd on ta õnnelikus abielus ning tema, ta abikaasa ja kolm last väljendavad oma armastust teiste vastu sellega, et räägivad neile Piibli head sõnumit.

Armastuse salakaval vaenlane on materialism — uskumus, et elus on kõige tähtsam aineline heaolu ja naudingud. Siiski on uuringud korduvalt näidanud, et kui inimese põhivajadused on rahuldatud, siis suurem hulk raha ei tee teda õnnelikumaks. Vastupidi, inimesed, kel on materialistlik ellusuhtumine, on pigem õnnetumad. Seda fakti kinnitab ka Piibel. Koguja 5:9 ütleb: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!” Piibel annab ka nõu: „Teie eluviis olgu rahaarmastuseta” (Heebrealastele 13:5).

Heldekäelisus ja lahkus.

„Kas poleks tore, kui kogu elu kestvat õnne saaks osta poest?” öeldakse artiklis, mille on avaldanud California ülikooli juures tegutsev heategevusorganisatsioon „The Greater Good Science Center”. „See mõte polegi nii ebarealistlik, kui esmapilgul võib tunduda — juhul kui su eesmärk on anda see, mille sa ostad, kellelegi teisele.” Mida see tähendab? Me kogeme andmisest suuremat rõõmu kui saamisest.

Mida ütleb Piibel. „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Apostlite teod 20:35).

Sageli toob kõige suuremat kasu see, kui anname teiste heaks oma aega ja energiat. Toome ühe näite. Kord nägi naine nimega Karen üht ema ja ta kahte tütart istumas autos, mille kapott oli üles tõstetud. Ema ja üks tütardest pidid jõudma lennuki peale, aga auto ei läinud käima ja tellitud takso oli alles teel. Karen tegi ettepaneku, et ta võib nad ära viia, ehkki lennujaama sõit võttis 45 minutit. Naised võtsid lahke pakkumise vastu. Tagasi tulles nägi Karen teist tütart ikka veel autos ootamas.

„Mu abikaasa on teel siia,” selgitas naine.

„Tore, siis on kõik hästi,” ütles Karen. „Ma lähen teen natuke aiatööd meie kuningriigisaali, see tähendab meie kogudusehoone juures.”

„Kas te olete Jehoova tunnistaja?” päris naine.

„Jah,” vastas Karen ning sellele järgnes põgus vestlus.

Mõned nädalad hiljem sai Karen kirja. Muu hulgas seisis seal: „Me emaga ei ole unustanud teie imelist heategu. Tänu teile jõudsime õigeks ajaks lennuki peale! Mu õde ütles, et te olete Jehoova tunnistaja — see seletab kõik. Ka mu ema on Jehoova tunnistaja ja mina olen mittetegev. Aga lähiajal tahan ma selles osas kindlasti midagi ette võtta!” Karen oli üliõnnelik, et ta oli  saanud aidata kahte oma usukaaslast. Ta ütles: „See tõi mulle pisarad silma.”

Kirjamees Charles Warner on öelnud: „Üks võrratu tasu, mida elu pakub, on see, et ei ole võimalik aidata kedagi teist, ilma et aitaksime iseennast.” See on nii sellepärast, et Jumal lõi inimese võimega ilmutada samu kauneid omadusi, mis on temal endal. Ta ei loonud inimest isekaks (1. Moosese 1:27).

Ausus.

Sellel eetilisel põhimõttel on tähtis koht igas tsiviliseeritud ühiskonnas. Ebaausus põhjustab hirmu, usaldamatust ja sotsiaalset allakäiku.

Mida ütleb Piibel. „Jehoova! Kes võib tulla külaliseks su telki?” Mis on vastus? „See, kes elab laitmatult . . . ja räägib tõtt oma südamest” (Laul 15:1, 2). Tõeline ausus, nagu ka teised omadused, mida eespool käsitlesime, on isiksuse osa. See ei sõltu oludest ega otstarbekusest.

Mõtleme veel kord Christinale, kes leidis koti rahaga. Tema südamesooviks oli meeldida Jumalale, mitte saada rikkaks. Seega kui murelik omanik oma raha otsima tuli, ütles Christina, et see on leitud. Meest üllatas tema ausus. See avaldas sügavat muljet ka Christina ülemusele, kes andis talle hiljem tunduvalt vastutusrikkama ametikoha. Piiblisalmis 1. Peetruse 3:10 öeldu peab igati paika: „Kes armastab elada ja näha häid päevi, see hoidku oma . . . huuli pettust rääkimast.”

Jumala Sõna moraaliväärtused peegeldavad meie Looja sügavat armastust meie vastu, sest need aitavad meil „käia heade teel” (Õpetussõnad 2:20; Jesaja 48:17, 18). Oma elus Piibli juhatust järgides saame näidata, et armastame Jumalat, ning sellel on suur tasu. Piiblis on tõotus: „Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!” (Laul 37:34).

Neid, kes Piibli moraalipõhimõtteid kalliks peavad, ootab ees imeline tulevik — elu rahuküllasel maal, kus pole mingisugust kurjust! Kahtlemata on Piibel väärt meie tähelepanu.