HOBUNE võib joosta galoppi kiirusega 50 kilomeetrit tunnis. Kuigi selle käigus tehtava mehaanilise töö hulk on märkimisväärselt suur, kulub selleks energiat suhteliselt vähe. Kuidas on see võimalik? Saladus peitub hobuse jalgades.

Mõtleme, mis toimub, kui hobune galopeerib. Kui hobuse jalg maad puudutab, salvestavad elastsed lihased ja kõõlused endasse energiat, ning toimides nagu vedru, vabastavad selle ja justkui lükkavad hobust edasi.

Galopi ajal tekib hobuse jalgades kõrge sagedusega vibratsioon, mis võiks kõõluseid vigastada. Kuid hobuse jala lihased toimivad kui amortisaatorid. Teadlaste sõnul on see ülimalt otstarbekohane lihaste-kõõluste süsteem, mis annab hobusele nii väleduse kui ka jõu.

Insenerid püüavad võtta malli hobuse jala ehitusest neljajalgsete robotite valmistamisel. Bioonikaga tegeleva Massachusettsi tehnikainstituudi robootikalabori hinnangul pole seda keerukat konstruktsiooni aga sugugi kerge järele teha, arvestades olemasolevaid materjale ja praegusi teadmisi tehnika vallas.

Mida sina arvad? Kas hobuse jalg on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?