ARVUKATE mehhanismide hulgas, mis teevad inimelu võimalikuks, on inimkeha suutlikkus haavu parandada ja kahjustatud kudesid taastada. Paranemisprotsess käivitub kohe, kui vigastus tekib.

Mõtteainet. Paranemisprotsess on võimalik tänu reale keerukatele rakufunktsioonidele.

• Vereliistakud kogunevad vigastuse kohale ja moodustavad hüübe, mis sulgeb vigastatud veresooned.

• Põletik kaitseb organismi nakkuse eest ning kõrvaldab haavast vigastatud koeosakesed ja võõrkehad.

• Mõne päeva jooksul hakkab kahjustunud kude uuega asenduma ja haav ahenema ning vigastatud veresooned hakkavad paranema.

• Viimaks tekib armkude, mis vigastatud kohta tugevdab.

Teadlased on saanud inspiratsiooni vere hüübimise masinavärgist ning neil on väljatöötamisel plastid, mis ise end parandavad. Sellistes iseparanevates materjalides on tillukesed paralleelsed torukesed. Need sisaldavad kaht kemikaali, mis materjali kahjustada saamise korral välja voolavad. Nende ainete segunemisel tekib geel, mis valgub üle kahjustatud koha ning sulgeb praokesed ja augukesed. Geel tahkestub kõvaks aineks ja taastab materjali esialgse tugevuse. Ühe teadlase sõnul sarnaneb selline sünteetilise materjali iseparanemine paranemisprotsessiga, mis toimub looduses.

Mida sina arvad? Kas keha võime haavu parandada on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?