Läbi ajaloo on erisuguse taustaga inimesed pidanud piiblit tähtsates eluküsimustes usaldusväärseks allikaks. Ka tänapäeval on palju neid, kes seda raamatut austavad. Kuid on ka neid, kes peavad piiblit elukaugeks ja väidavad, et see sisaldab lihtsalt väljamõeldisi. Mida sina arvad, kas piibel räägib tõtt?

Kui mõni sõber on sulle aastate jooksul ainult tõtt rääkinud, pead teda kahtlemata usaldusväärseks inimeseks. Kuidas on aga piibliga? Kas ka see on järjepidevalt tõtt rääkinud? Laskem faktidel kõnelda enda eest.

Ausad kirjutajad

Piiblikirjutajad olid ausad, nad ei varjanud oma vigu ega nurjumisi. Näiteks prohvet Joona kirjutas sellest, kuidas ta tegi risti vastu sellele, mida Jumal tal teha palus. (Joona 1:1–3.) Oma raamatu lõpus räägib ta, kuidas Jumal teda sõnakuulmatuse pärast noomis, ent ta isegi ei maini, kui tublilt ta sellest õppust võttis. (Joona 4:1, 4, 10, 11.) Piiblikirjutajate ausus ja tagasihoidlikkus näitab, et nad olid rohkem huvitatud tõest kui oma mainest.

Ajatud nõuanded

Kas piibli nõuanded on ajaproovile vastu pidanud? Toome kaks näidet inimsuhete vallast. „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.” (Matteuse 7:12.) „Leebe vastus vaigistab raevu, kuid karm sõna õhutab viha.” (Õpetussõnad 15:1.) Need nõuanded on tänapäeval sama kasulikud nagu siis, kui need kirja pandi.

 Tõene ajalugu

Paljud arheoloogilised leiud kinnitavad, et piiblis mainitud rahvad ja kohad on tõepoolest eksisteerinud. Toome näiteks ühe väikese detaili. Nehemja, kes elas 5. sajandil e.m.a, kirjutas, et Jeruusalemmas elavad tüüroslased (rannikulinnast Tüürosest pärit foiniiklased) „tõid kala ja igasugust kaupa ning müüsid seda ... Jeruusalemmas”. (Nehemja 13:16.)

Arheoloogid on leidnud muistse Iisraeli aladelt Foiniikia kaupu, mis näitab, et iisraellaste ja foiniiklaste vahel käis kaubavahetus. Samuti on Jeruusalemmast välja kaevatud Vahemere kalade jäänuseid. Arvatakse, et need kalad sattusid rannikult kaugele sisemaale kaupmeeste vahendusel. Heebrea keele ja vana testamendi õpetlane Benjamin Noonan ütleb: „Tekstis Nehemja 13:16 olev väide, et tüüroslased müüsid Jeruusalemmas kala, on vägagi usutav.”

Teaduslik täpsus

Kuigi piibel on eeskätt usu- ja ajalooraamat, on see täpne ka teadusasjades. Mõtle järgmisele näitele.

Umbes 3500 aastat tagasi ütles üks piiblikirjutajaid, et maa ripub eimillegi kohal. (Iiob 26:7.) See erines täielikult sellest, mida tol ajal üldiselt usuti. Näiteks arvati, et maa ulbib vee peal või on hiigelsuure kilpkonna seljas. Veel tuhatkond aastat hiljemgi usuti, et maa ei saa mingil juhul keset tühjust rippuda, vaid peab millelegi toetuma. Alles umbes 300 aastat tagasi, aastal 1687, avaldas Isaac Newton teose, milles ta selgitas, et maad hoiab orbiidil nähtamatu jõud, gravitatsioon. See oli tähtis verstapost teaduse arengus, mis kinnitas seda, mida piibel oli öelnud juba üle 3000 aasta varem.