Mõned inimesed kahtlevad, kas pühakiri on ikka säilinud sellisena, nagu see kirjutati. Kuid prohvet Jesaja ütles: „Meie Jumala sõna püsib igavesti.” (Jesaja 40:8.) Miks me võime kindlad olla, et pühakiri on säilinud muutmata kujul?

Jumal on hoolitsenud selle eest, et inimesed tema sõnumit ei moonutaks ega rikuks. Mehed, kes vanal ajal pühakirja käsitsi ümber kirjutasid, lugesid ära kõik tähed ja tegid kindlaks, et midagi pole lisatud, ära jäetud ega muudetud. Kuna aga ümberkirjutajad olid kõigest inimesed, lipsas nendegi töösse sisse väikseid vigu.

Pühakirjast on olemas tuhandeid iidseid käsikirju. Kui neid omavahel võrrelda, saab kergesti kindlaks teha, milline oli algne mõte. (Lisainfot leiad saidilt jw.org artiklist „Kas Piiblit on moonutatud?”.)

Võtame näiteks vanad käsikirjad, mis on tuntud kui Surnumere kirjarullid. Beduiinid leidsid need Surnumere-äärsetest koobastest aastal 1947. Nende hulgas on pühakirja osi, mis on dateeritud 2. sajandisse e.m.a. Teadlased võrdlesid neid muistseid käsikirju nüüdisaegse pühakirjatekstiga. Mida nad teada said?

Tuli välja, et praegusaegne pühakirjatekst vastab algupärasele tekstile. a See kinnitab, et Jumala algset sõnumit pole moonutatud. Jumal ise on selle eest hea seisnud.

Seega võime pühakirja usaldada ega pea selle tõesuses kahtlema. Edasi räägime mõnest Jumala prohvetist ja vaatame, mida me võime nende sõnadest ja tegudest Jumala kohta õppida.