Mitte kellelgi pole Jeesusest fotot. Ta ei poseerinud selleks, et temast tehtaks portreed või skulptuuri. Siiski on sajandite jooksul paljud kunstnikud teda oma töödes kujutanud.

Need kunstnikud mõistagi ei teadnud, kuidas Jeesus tegelikult välja nägi. Valitsev kultuur, usulised veendumused ja kunstiteose tellija soovid dikteerisid tihti selle, millisena Jeesust kujutati. Kunstnike tööd võivad aga mõjutada või isegi ähmastada inimeste ettekujutust Jeesusest ja tema õpetustest.

Mõned kunstnikud kujutavad Jeesust pikkade juuste ja hõreda habemega nõrgukesena või eriti kurvameelse mehena. Teiste töödes näeme Jeesust ükskõikse ja eemalolevana või üleloomuliku olendina, kellel on aupaiste pea kohal. Kas need kirjeldused annavad Jeesusest tõese pildi? Kuidas seda teada saada? Üks viis on uurida Piibli sõnu, mis heidavad valgust sellele, milline võis Jeesus välja näha. Need aitavad meil saada Jeesusest õige pildi.

Need sõnad lausus Jeesus palves ilmselt siis, kui ta ristiti. (Heebrealastele 10:5; Matteuse 3:13–17.) Millise keha ta siis sai? Umbes 30 aastat varem oli ingel Gabriel Jeesuse emale Maarjale öelnud, et naine jääb lapseootele ja sünnitab poja, keda hüütakse Jumala pojaks. (Luuka 1:31, 35.) Seega oli Jeesus täiuslik inimene, nagu seda oli Aadam, kui ta loodi. (Luuka 3:38; 1. Korintlastele 15:45.) Kindlasti oli Jeesus hea kehaehitusega ning tõenäoliselt päris ta oma emalt juutidele omased tunnusjooned.

Jeesus kandis habet, nagu oli juutidel tavaks, vastupidi roomlastele. Habemed olid väärikuse ning lugupeetavuse sümboliks. Need polnud pikad ega kasimata. Kahtlemata hoolitses Jeesus oma habeme eest ja piiras seda ning lõikas oma juukseid. Vaid need, kes teenisid nasiirina, nagu näiteks Simson, ei lõiganud oma juukseid. (4. Moosese 6:5; Kohtumõistjate 13:5.)

Suurema osa oma elust oli Jeesus puusepp, kusjuures tema käsutuses polnud tänapäevaseid võimsaid tööriistu. (Markuse 6:3.) Järelikult pidi ta olema tugeva kehaehitusega. Oma teenistuse alguses ajas ta täiesti üksi müüjad ja rahavahetajad „koos lammaste ja veistega templist välja, paiskas laiali rahavahetajate mündid ja lükkas ümber nende lauad”. (Johannese 2:14–17.) Peab olema tõesti tugev mees, et midagi sellist teha! Tänu Jumala valmistatud kehale sai Jeesus täita Jumalalt saadud ülesannet. Jeesus ütles: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind läkitatud.” (Luuka 4:43.) Nõudis erakordset vastupidavust, et käia jalgsi läbi kogu Palestiina ja kuulutada head sõnumit.

Jeesuse soe näoilme ja ligitõmbav käitumine muutsid selle kutse eriti köitvaks neile, kes olid „vaevatud ja koormatud”. (Matteuse 11:28–30.) Jeesuse südamlikkus ja lahkus kinnitasid tema lubadust tuua kosutust neile, kes on valmis temalt õppima.  Isegi lapsed soovisid olla ta lähedal. Ütleb ju Piibel Jeesuse kohta: „Ta embas lapsi.” (Markuse 10:13–16.)

Kuigi Jeesus tundis enne oma surma äärmist hingepiina, ei olnud ta sugugi kurvameelne inimene. Näiteks aitas Jeesus kaasa sellele, et pulmapidu Kaanas võiks õnnestuda, muutes vee heaks veiniks. (Johannese 2:1–11.) Teistel koosviibimistel jagas Jeesus unustamatuid tarkuseteri. (Matteuse 9:9–13; Johannese 12:1–8.)

Mis kõige tähtsam, Jeesuse kuulutustöö andis tema kuulajatele rõõmutoova väljavaate elada igavesti. (Johannese 11:25, 26; 17:3.) Kui Jeesuse 70 jüngrit jutustasid talle, kuidas neil oli kuulutustööl läinud, sai ta ülirõõmsaks ja ütles: „Rõõmustage sellepärast, et teie nimed on taevasse kirja pandud.” (Luuka 10:20, 21.)

Jeesuse päevil elanud usujuhid leiutasid viise, kuidas tõmmata tähelepanu endale ja rõhutada oma positsiooni. (4. Moosese 15:38–40; Matteuse 23:5–7.) Vastupidi neile õpetas Jeesus oma apostleid mitte peremehetsema teiste üle. (Luuka 22:25, 26.) Jeesus isegi hoiatas neid: „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kes tahavad ringi käia pikkades rüüdes, ootavad tervitusi turgudel.” (Markuse 12:38.)

Seevastu Jeesus sulandus rahva hulka, jäädes mõnikord tundmatuks. (Johannese 7:10, 11.) Ta ei eristunud väliselt isegi oma 11 ustavast apostlist. Jeesuse äraandja Juudas leppis kokku märguande, suudluse, et Jeesus rahvasummas ära tuntaks. (Markuse 14:44, 45.)

Kuigi me ei tea kõiki üksikasju, on selge, et Jeesus ei näinud välja selline, nagu teda tihti kujutatakse. Ent olulisem sellest, kuidas Jeesus tegelikult välja nägi, on see, missugusena me näeme teda praegu.

Samal päeval, mil Jeesus need sõnad lausus, ta suri ja maeti. (Johannese 14:19.) Ta andis „oma elu lunastushinnaks paljude eest”. (Matteuse 20:28.) Kolmandal päeval äratas Jumal Jeesuse üles vaimuna „ja lasi inimestel teda näha”. (1. Peetruse 3:18; Apostlite teod 10:40.) Kuidas Jeesus välja nägi, kui ta oma jüngritele ilmus? Tõenäoliselt üsna teistsugune kui varem, kuna isegi tema lähimad jüngrid ei tundnud teda kohe ära. Maarja Magdaleena arvas, et Jeesus on aednik, ning kaks jüngrit, kes olid teel Emmause külla, pidasid teda võõraks. (Luuka 24:13–18; Johannese 20:1, 14, 15.)

Missugusena tuleks meil Jeesust praegu ette kujutada? Rohkem kui 60 aastat peale Jeesuse surma sai apostel Johannes Jeesusest nägemusi. Johannes ei näinud surevat meest ristil. Ta nägi hoopis „Kuningate Kuningat Ja Isandate Isandat”, Jumala kuningriigi kuningat. Varsti saavutab see kuningas võidu Jumala vaenlaste, nii deemonite kui ka jumalakartmatute inimeste üle ning toob inimkonnale igavesi õnnistusi. (Ilmutus 19:16; 21:3, 4.)