1., 2. Kuidas suhtuvad paljud oma töösse?

TIHTI määratlevad inimesed end oma töö alusel. Paljudele on nende töö või ametikoht eneseväärikuse küsimus. Mõnes kultuuris on teise inimesega tutvudes üks esimesi küsimusi see, millist tööd ta teeb.

² Ka Piiblis kirjeldatakse inimesi vahel nende ameti järgi. Näiteks mainitakse seal maksukoguja Matteust, nahaparkija Siimonit ja arst Luukast. (Matt. 10:3; Ap. t. 10:6; Kol. 4:14.) Teinekord jällegi on Piiblis juttu ülesannetest, mis inimestel oli Jehoova teenistuses. Seal räägitakse kuningas Taavetist, prohvet Eelijast ja apostel Paulusest. Need mehed pidasid Jumala antud tööd väga kalliks. Kui meil on Jehoova teenistuses ülesandeid, peaksime suhtuma neisse samamoodi.

3. Miks on vaja vanematel anda noorematele väljaõpet? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Paljud meie hulgast armastavad oma teokraatlikke ülesandeid ja täidaksid neid meeleldi elu lõpuni. Kahjuks on aga alates Aadama päevist nii, et iga põlvkond vananeb  ning peale kasvab uus. (Kog. 1:4.) Niisugune põlvkondade vahetus on tõelistele kristlastele proovikiviks. Töö, mida Jehoova rahvas teeb, muutub aina ulatuslikumaks ja keerukamaks. Asju tehakse uuel viisil ja tihti on selleks vaja olla kiiresti areneva tehnikaga sina peal. Eakamatel võib olla raske kõige sellega sammu pidada. (Luuka 5:39.) Isegi kui see pole nii, võib noortel olla rohkem jõudu kui vanematel. (Õpet. 20:29.) Seepärast on kena ja praktiline, et vanemad vennad annavad noorematele väljaõpet, et need võiksid võtta enda kanda rohkem vastutust. (Loe Laul 71:18.)

4. Miks on mõnel raske oma ülesandeid teistele anda? (Vaata kasti „Miks on mõnel raske oma ülesandeid teistele anda?”.)

⁴ Neil, kel on koguduses rohkem vastutust, pole ehk kerge anda oma tööd noorematele teha. Mõni on kurb, kui mõtleb sellele, et jääb ilma armsaks saanud ülesandest. Teised muretsevad selle pärast, et neil kaob asjade üle kontroll ja et nooremad ei saa võib-olla nii hästi hakkama. Ja on neidki, kes tunnevad, et neil lihtsalt pole aega teisi õpetada. Noorematel jällegi tuleks olla kannatlikud, kui nad ei saa kohe uusi ülesandeid.

5. Mis küsimusi me selles artiklis arutame?

⁵ Kuidas saavad vanemad anda noorematele väljaõpet, et need võiksid võtta enda kanda rohkem vastutust, ja miks on see nii tähtis? (2. Tim. 2:2.) Miks on oluline, et noorematel oleks õige suhtumine, kui nad kogenumaid vendi aitavad ja neilt õpivad? Neid küsimusi hakkamegi arutama. Alustuseks võiksime uurida, kuidas kuningas Taavet oma poega vastutusrikkaks ülesandeks ette valmistas.

6. Mida soovis Taavet teha, ent mida ütles Jehoova?

⁶ Pärast aastatepikkust põgenikuelu sai Taavet kuningaks ja elas luksuslikus palees. Ent ta oli mures, et polnud olemas templit, mis oleks pühendatud Jehoovale,  ja seepärast soovis ta selle ehitada. Ta ütles prohvet Naatanile: „Mina elan seedripuust kojas, kuid Jehoova lepingulaegas on telgiriide all.” Naatan vastas: „Tee kõik, milleks süda sind sunnib, sest Jumal on sinuga.” Jehoova oli aga teist meelt. Ta käskis Naatanil Taavetile öelda: „Sina pole see, kes ehitab mulle elamiseks koja.” Kuigi Jehoova kinnitas Taavetile, et ta õnnistab teda edaspidigi, ütles ta, et talle ehitab templi Taaveti poeg Saalomon. Kuidas Taavet sellele reageeris? (1. Ajar. 17:1–4, 8, 11, 12; 29:1.)

7. Mida tegi Taavet, kui Jehoova ei lubanud tal templit ehitada?

⁷ Taavet kuuletus Jehoovale ega muretsenud selle pärast, et au templi ehitamise eest ei lange talle. Tegelikult saigi see hoone hiljem tuntuks kui Saalomoni, mitte kui Taaveti tempel. Taavet võis olla küll pettunud, et ei saanud täita oma südamesoovi, kuid sellegipoolest toetas ta templi ehitust kogu hingest. Ta pani kokku töörühmi ning kogus rauda, vaske, hõbedat, kulda ja ka seedripuitu. Ta julgustas Saalomoni: „Nüüd, mu poeg, Jehoova olgu sinuga! Mingu sul kõik hästi ja ehita koda oma Jumalale Jehoovale, nagu ta on sinu kohta öelnud.” (1. Ajar. 22:11, 14–16.)

8. Miks võis Taavet mõelda, et Saalomon pole pädev, ent mida ta siiski tegi?

⁸ Loe 1. Ajaraamat 22:5. Taavet võis mõelda, et Saalomon pole pädev juhtima nii suurt ehitusprojekti. See tempel pidi tulema suurejooneline, kuid Saalomon oli tol ajal „noor ja kogenematu”. Siiski teadis Taavet, et Jehoova aitab Saalomonil selle tööga hakkama saada. Seepärast tegi Taavet kõik, mis suutis, et oma poega toetada, ja hankis palju ehitusmaterjale.

9. Mis aitab vanematel vendadel tunda rõõmu, kui neil tuleb oma ülesandeid ära anda? Too näide.

⁹ Eakamad vennad ei peaks olema kurvad, kui tekib vajadus oma ülesanne nooremale vennale üle anda. Me mõistame, kui tähtis on Jehoova töö, ja selleks, et see töö saaks tehtud, on vajalik noortele väljaõpet anda. Ametisse määratud meestel on põhjust rõõmustada, kui nooremad, keda nad on õpetanud, saavad kõlblikuks täitma ülesandeid, mida nad on ise täitnud. Toome selle kohta ühe näite. Oletame, et isa soovib õpetada oma poega autot juhtima. Kui poiss on väike, siis ta lihtsalt jälgib, kuidas isa autot juhib. Kui ta saab suuremaks, siis selgitab isa talle, mida ta täpselt teeb. Viimaks, kui seadus seda lubab, istub poeg ise rooli ja järgib isa juhtnööre. Mõnikord  juhivad nad autot vaheldumisi, kuid lõpuks, kui isa on juba üsna eakas, teeb seda enamasti või koguni alati poeg. Isa on kindlasti rõõmus, et tema poeg on autojuhtimise enda peale võtnud, ja ta ei arva, et peaks ikka ise autot juhtima. Samamoodi tunnevad vanemad vennad heameelt, kui noored, keda nad on õpetanud, võtavad üle teokraatlikke ülesandeid.

10. Kuidas suhtus Mooses kuulsusse ja võimu?

¹⁰ Eakamatel tuleb olla valvas, et nad ei muutuks teiste peale kadedaks. Pane tähele, kuidas Mooses reageeris, kui mõned iisraellased hakkasid prohvetlikult rääkima. (Loe 4. Moosese 11:24–29.) Moosese abiline Joosua tahtis, et neid korrale kutsutaks. Ilmselt arvas ta, et nad soovisid saada osa Moosese kuulsusest ja võimust. Ent Mooses ütles talle: „Kas sa oled mures minu pärast? Ära ole! Ma soovin, et kõik Jehoova rahva hulgas oleksid prohvetid ja et Jehoova paneks oma vaimu nende peale.” Mooses mõistis, et siin on mängus Jehoova enda käsi. Ta ei otsinud endale au, vaid soovis, et kõigil iisraellastel oleks Jehoova teenistuses ülesandeid. Kas pole meiegi rõõmsad, kui teised saavad ülesandeid, mida meie oleksime võinud saada?

11. Mida ütles üks vend, kel tuli oma ülesanne teisele üle anda?

¹¹ Tänapäeval on palju vendi, kes on aastakümneid innukalt Jehoova tööd teinud ja andnud väljaõpet teistele, et need võiksid võtta vastutust enda peale. Näiteks vend Peter teenis Jehoovat täisajaliselt 74 aastat ning sellest 35 aastat ühes Euroopa harubüroos. Pikka aega oli ta teenistusosakonna ülevaataja. Praegu täidab seda ülesannet noorem vend Paul, kes töötas aastaid Peteri kõrval. Kui Peterilt küsiti, kuidas ta neisse muudatustesse suhtub, vastas ta: „Mul on nii hea meel, et on vendi, kes on saanud väljaõpet suurema vastutuse kandmiseks ja kes nii hästi oma tööd teevad.”

12. Mida me võime õppida Piibli jutustusest, mis räägib Rehabeamist?

¹² Pärast Saalomoni surma sai kuningaks tema poeg Rehabeam. Kui ta vajas oma kohustustega toimetulemiseks nõu, küsis ta seda kõigepealt vanematelt meestelt. Kuid ta ei võtnud nende nõu kuulda. Selle asemel kuulas ta nooremaid, kellega koos ta oli üles kasvanud ja kes olid nüüd tema sulased. Tagajärjed olid hukatuslikud. (2. Ajar. 10:6–11, 19.) Mida me võime sellest õppida? On tark pidada nõu nendega, kes on vanemad ja kogenumad, ning mõelda hoolega nende sõnadele. Kuigi nooremad ei peaks tundma, et nad on sunnitud tegema asju nii, nagu neid varem on tehtud, ei peaks nad vanemate vendade nõuandeid kiiresti kõrvale heitma.

13. Kuidas saavad nooremad vanematega koostööd teha?

¹³ Mõned nooremad vennad võivad nüüd koordineerida tööd, milles osalevad eakamad vennad. Kuigi nende rollid on ehk vahetunud, on vanemate vendade tarkus ja kogemused noorematele otsuste tegemisel suureks abiks. Varem mainitud Paul, kes sai Peteri asemel teenistusosakonna ülevaatajaks, ütleb: „Ma võtsin aega, et küsida Peterilt nõu, ning innustasin teisi meie osakonnast tegema sedasama.”

14. Mida me õpime Pauluse ja Timoteose koostööst?

 ¹⁴ Noor mees Timoteos töötas koos Paulusega palju aastaid. (Loe Filiplastele 2:20–22.) Paulus oli kirjutanud korintlastele: „Ma [saadan] teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Isanda teenistuses. Tema tuletab teile meelde põhimõtted, mida ma Kristus Jeesuse teenistuses järgin ja mida ma õpetan kõikjal, igas koguduses.” (1. Kor. 4:17.) Need sõnad osutavad Pauluse ja Timoteose tihedale koostööle. Paulus oli võtnud aega, et õpetada Timoteosele põhimõtteid, mida ta ise Kristuse teenistuses järgis. Timoteos oli hoolas õpilane. Paulus oli temasse kiindunud ja ta oli kindel, et Timoteos suudab hoolitseda Korintose kristlaste eest. Paulus on heaks eeskujuks tänapäeva kogudusevanematele, kes õpetavad teistele vendadele, kuidas koguduse eest hoolt kanda.

15. Kuidas aitab Pauluse nõuanne Rooma kristlastele meid muudatuste korral?

¹⁵ Me elame põneval ajal. Jehoova organisatsiooni maine osa kasvab mitmes mõttes ja see toob kaasa muudatusi. Kui need puudutavad meid isiklikult, tuleb meil olla alandlikud ja mitte keskenduda enda soovidele, vaid Jehoova tahte täitmisele. Nii toimides edendame ühtsust. Paulus kirjutas Rooma kristlastele: „Ma [ütlen] igaühele teist: ärge arvake endast liiga palju, vaid suhtuge endasse tasakaalukalt, igaüks nii, nagu Jumal talle usku on andnud. Nii nagu meie kehal on palju liikmeid, kuid kõigil neil pole sama otstarve, nii on meidki palju, kuid me oleme üks keha, Kristuse keha.” (Rooml. 12:3–5.)

16. Mida saavad eakamad ja nooremad vennad ning nende naised teha, et hoida Jehoova organisatsioonis ühtsust ja rahu?

¹⁶ Meil kõigil tuleks tegutseda Jehoova kuningriigi huvides. Eakamad vennad peaksid õpetama noortele seda, mida nad ise teevad. Nooremad vennad omakorda peaksid olema valmis võtma enda kanda vastutust, olema tagasihoidlikud ja eakamate vastu lugupidavad. Abielunaistel on hea võtta eeskuju Akvila abikaasast Priskillast, kes tegi oma mehega koostööd ja toetas teda ustavalt, kui nende olukord muutus. (Ap. t. 18:2.)

17. Millest oli näha, et Jeesusel oli oma jüngritesse usku, ja milleks ta neile väljaõpet andis?

¹⁷ Teistele väljaõppe andmises pole paremat eeskuju kui Jeesus. Ta teadis, et tema maapealne teenistus lõpeb ja et teised jätkavad tema tööd. Kuigi tema jüngrid olid ebatäiuslikud, oli tal neisse usku. Ta ütles neile, et nad teevad veel suuremaid tegusid kui ta ise. (Joh. 14:12.) Jeesus õpetas neid põhjalikult ja tänu sellele kuulutasid nad head sõnumit „kogu loodu seas taeva all”. (Kol. 1:23.)

18. Mida me saame teha tulevikus ja milles me saame osaleda juba praegu?

¹⁸ Kui Jehoova äratas Jeesuse surnuist üles, andis ta talle teha veel rohkem tööd ning pani ta „palju kõrgemale mistahes valitsusest, võimust, väest ja isandast”. (Efesl. 1:19–21.) Me teame, et kui sureme enne Harmagedooni Jumalale ustavana, siis äratatakse meid üles uude maailma, kus meil on teha rohkesti meeldivat tööd. Ent juba praegu saab igaüks meist osaleda ülitähtsas töös: kuulutada head sõnumit ja õpetada inimesi, et nad saaksid Jeesuse jüngriteks. Olgu siis meil kõigil, nii noorematel kui ka vanematel „alati palju teha Isanda töös”! (1. Kor. 15:58.)