Kas sa tead?
Kui oluline oli muusika muistses Iisraelis?
MUUSIKAL oli muistses Iisraelis väga oluline roll. Piiblis räägitakse sageli nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikast ja umbes kümnendik pühakirjast on laulud, sealhulgas Laulude raamat, Ülemlaul ja Nutulaulud. Raamatus „Music in Biblical Life” öeldakse, et piibel „maalib värvika pildi ühiskonnast, kus muusikal oli inimeste elus suur osa”.
Muusika igapäevaelus. Iisraellased väljendasid muusika abil oma tundeid. (Jes. 30:29.) Naised mängisid tamburiini ja laulsid erinevatel pidustustel, näiteks kui krooniti uus kuningas, kui sõjavägi oli vaenlaste üle võidu saanud ja ka pühade ajal. (Kohtum. 11:34; 1. Saam. 18:6, 7; 1. Kun. 1:39, 40.) Kui iisraellased leinasid, laulsid nad südantlõhestavaid kaebelaule. (2. Ajar. 35:25.) McClintocki ja Strongi entsüklopeedias öeldakse, et „muusika oli heebrealastele väga hingelähedane”.
Õukonnamuusika. Ka Iisraeli kuningad nautisid muusikat. Kuningas Saul kutsus Taaveti oma kotta muusikuna teenima. (1. Saam. 16:18, 23.) Hiljem, kui Taavet ise kuningaks sai, leiutas ta muusikariistu, lõi kauneid laule ning kutsus kokku orkestri, et see mängiks Jehoova templis. (2. Ajar. 7:6; Aamos 6:5.) Ka kuningas Saalomoni õukonnas oli nii lauljaid kui lauljannasid. (Kog. 2:8.)
Muusika ja jumalateenimine. Mis kõige tähtsam, muusika kuulus Jehoova teenimise juurde. Jeruusalemmas asuvas templis teenis 4000 muusikut, kes mängisid simbleid, keelpille, lüürasid ja trompeteid. (1. Ajar. 23:5; 2. Ajar. 5:12.) Kuid mitte ainult nemad ei ülistanud Jehoovat muusikaga. Kui iisraellased läksid pühadeks Jeruusalemma, laulsid nad tee peal ülesminekulaule. (Laul 120–134.) Ning juudi kirjutistest tuleb välja, et paasapüha ajal laulsid nad hallel-laule a.
Muusika on ka tänapäeval jumalateenijate jaoks väga oluline. (Jaak. 5:13.) Me ülistame ja kiidame Jehoovat lauluga ning usukaaslastega koos lauldes tunneme meie seas valitsevat ühtsust. (Efesl. 5:19; Kol. 3:16.) Samuti annab muusika meile jõudu raskusi taluda. (Ap. t. 16:25.) Tõepoolest, muusika kaudu saame väljendada oma usku ja seda, kui väga me Jehoovat armastame.
a Hallel-lauludeks nimetavad juudid laule 113 kuni 118 ning neid lauldi Jehoova kiituseks.