1. Miks me koosolekutel vastame?

 MIKS me käime koguduse koosolekutel ja vastame seal? Peamiselt sellepärast, et kiita Jehoovat. (Laul 26:12; 111:1.) Lisaks saame niimoodi üksteist julgustada ja üksteise vaimu tugevdada. (1. Tess. 5:11.) Praegustel rasketel aegadel vajame seda väga.

2. Milliseid võimalusi meil on koosolekutel vastata?

² Iga nädal on meil palju võimalusi koosolekutel vastata. Nädalalõppudel saame osaleda Vahitorni-uurimisel, nädalasisestel koosolekutel jagada vaimseid vääriskive ning vastata koguduse piibliuurimisel ja teisteski osades.

3. Mis võib vastamise keeruliseks teha ja kuidas on abiks sõnad tekstis Heebrealastele 10:24, 25?

³ Loomulikult soovime kõik Jehoovat kiita ja üksteist julgustada. Ent vastamine võib vahel päris keeruline olla. Näiteks võib see meis suurt ärevust tekitada. Või siis võime küll tahta vastata, kuid meid lihtsalt ei küsita nii tihti, kui sooviksime. Mida sellises olukorras teha? Abiks võib olla see, kui mõtleme Pauluse sõnadele kirjas heebrealastele. Arutades selle üle, kui tähtis on käia koosolekutel, ütles ta, et meil tuleks üksteist julgustada. (Loe Heebrealastele  10:24, 25.) Kui mõistame, et teisi julgustavad ka lihtsad mõtted, on meil ehk kergem vastata. Ja kui meid ei küsita nii sageli, kui meile meeldiks, võime tunda rõõmu teiste vastuste üle. (1. Peetr. 3:8.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Selles artiklis arutame kõigepealt seda, kuidas me saame üksteist julgustada väikses koguduses, kus on vähe vastajaid. Seejärel vaatame, kuidas seda teha suures koguduses, kus on jällegi palju neid, kes tahavad sõna sekka öelda. Ja viimaks vaatame, millised meie vastused võiksid olla.

5. Kuidas teisi julgustada, kui koguduses on vähe vastajaid?

⁵ Väikses koguduses või grupis võib olla koosolekutel vähem vastajaid ja juhatajal tuleb ehk veidi oodata, enne kui keegi kätt tõstab. Seetõttu võib tunduda, et koosolek venib ning see pole sugugi julgustav. Mida sina saaksid sellises olukorras teha? Ära kõhkle korduvalt kätt tõsta. Kui sa seda teed, võib see ajendada teisigi rohkem vastama.

6., 7. Mis võib aidata hirmu vastamise ees vähendada?

⁶ Mis siis, kui paljas mõte vastamisest tekitab sinus ärevust? See tunne on paljudele tuttav. Ent kui soovid oma vendi-õdesid julgustada, tasub uurida võimalusi, kuidas hirmu vastamise ees vähendada.

⁷ Häid soovitusi võib leida varasematest Vahitornidest. b Üks neist on materjal hästi ette valmistada. (Õpet. 21:5.) Mida paremini sa materjali tunned, seda kergem on sul mõtteid avaldada. Lisaks püüa hoida oma vastused lühidad. (Õpet. 15:23; 17:27.) Siis oled võib-olla ka vähem närvis. Kommentaare, mis on ehk vaid paari lause pikkused, on ka teistel kergem jälgida, kui neid, kus on palju mõtteid. Kui suudad mõtet lühidalt ja oma sõnadega väljendada, siis näitab see, et sa oled hästi valmistunud ja saad materjalist aru.

8. Mida tunneb Jehoova, kui näeb meie pingutusi?

⁸ Mida teha aga siis, kui oled neid soovitusi proovinud, kuid ei suuda koosolekul ikkagi vastata rohkem kui üks või kaks korda? Sa võid olla kindel, et Jehoova märkab sinu pingutusi ja tal on sinu üle hea meel. (Luuka 21:1–4.) Endast parima andmine ei tähenda, et peaksid hirmust hoolimata muudkui kätt tõstma. (Filipl. 4:5.) Tee kindlaks, mis on sulle jõukohane eesmärk, ja siis palveta, et Jehoova annaks sulle rahu ja aitaks sul seda eesmärki täita. Mõne puhul võib esialgseks eesmärgiks ollagi üks lühike vastus.

9. Milline võib olla olukord suures koguduses?

⁹ Kui oled suures koguduses, on olukord teine. Võib-olla soovib nii palju vendi-õdesid vastata, et sinu  kätt ei panda tähele. Näiteks Danielle’ile c on alati meeldinud koosolekutel vastata. Ta peab seda oma teenistuse osaks, võimaluseks julgustada teisi ja tugevdada ka enda usku. Aga kui ta kolis suuremasse kogudusse, küsiti teda palju vähem ja mõnikord ei saanud ta koosolekul üldse vastata. Ta ütleb: „Ma olin päris masendunud. Tundsin, nagu minult oleks midagi ära võetud. Kui seda juhtus ikka ja jälle, hakkasin mõtlema, kas seda tehakse meelega.”

10. Mida me saame teha, et meil oleks rohkem võimalusi vastata?

¹⁰ Kas sina tunned sama, mis Danielle? Kui see on nii, võib sul tekkida kiusatus koosolekutel üksnes kuulata. Ent ära anna alla! Püüa hoopis valmistada igaks koosolekuks ette mitu vastust. Kui sind siis kohe koosoleku alguses ei küsita, avaneb sul ehk hiljem võimalus vastata. Vahitorni-uurimiseks valmistudes mõtle, kuidas iga lõik on seotud artikli teemaga. Nii oled paremini valmis arutelus osalema. Lisaks võid rohkem rõhku panna lõikudele, kus arutatakse sügavamaid tõdesid, mida on raskem selgitada. (1. Kor. 2:10.) Sellistele lõikudele on tavaliselt vähem vastata soovijaid. Kui sellest kõigest hoolimata sind ikkagi mitu koosolekut järjest ei küsita, siis võid enne koosoleku algust pöörduda arutelu juhataja poole ja öelda talle, mis lõigule sa sooviksid vastata.

11. Millise nõuande leiame tekstist Filiplastele 2:4?

¹¹ Loe Filiplastele 2:4. Apostel Paulus ergutas usukaaslasi pidama silmas mitte üksnes enda, vaid ka teiste kasu. Kuidas me saame rakendada seda nõuannet koosolekutel? Meil tuleb meeles pidada, et teised soovivad samuti osaleda.

12. Mis on üks parimaid viise teisi julgustada? (Vaata ka pilti.)

 ¹² Kui vestled sõbraga, siis ilmselt ei pea sa monoloogi, vaid soovid, et ka tema saaks rääkida. Sama on koguduses: meil on hea meel, kui paljud vennad ja õed saavad vastata. Tegelikult on üks parimaid viise teisi julgustada see, kui anname neile võimaluse oma usku väljendada. (1. Kor. 10:24.)

13. Mida me saame teha, et võimalikult paljud saaksid vastata?

¹³ Selleks et võimalikult paljud saaksid osaleda, püüa vastata lühidalt. Kogudusevanemad ja teised kogenud kuulutajad võiksid selles eeskujuks olla. Ja ka lühikeses vastuses ära too välja kõiki mõtteid. Kui jutustad korraga terve lõigu ümber, pole teistel enam suurt midagi öelda. Näiteks selles lõigus on toodud välja kaks soovitust: vasta lühidalt ja ära too välja kõiki mõtteid. Kui sul palutakse sellele lõigule vastata, siis milline peaks sinu vastus olema?

14. Miks tasuks mõelda sellele, kui tihti kätt tõsta? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Samuti tasuks mõelda sellele, kui tihti sa kätt tõstad. Kui teed seda liiga sageli, võib koosolekuosa juhataja tunda, et peaks sind iga kord küsima, kuigi paljud vennad-õed pole veel saanud vastata. Ja seetõttu võib teistel tekkida tunne, et neil polegi mõtet kätt tõsta. (Kog. 3:7.)

15. a) Kuidas meil tuleks suhtuda sellesse, et meid ei küsita? b) Mida saab koosolekuosa juhataja teha, et kõigiga arvestada? (Vaata kasti „ Koosolekuosa juhatajale”.)

¹⁵ Kui koosolekul tõstavad paljud kuulutajad kätt, siis võib juhtuda,  et me ei saa nii tihti vastata, kui sooviksime. Ja vahel ei pruugita meid kordagi küsida. See võib meid kurvastada, aga me ei peaks võtma seda isiklikult. (Kog. 7:9.)

16. Kuidas me saame julgustada neid, kes vastavad?

¹⁶ Kui sa ei saa vastata nii tihti, kui sa sooviksid, siis võiksid hoolega kuulata teiste vastuseid ja pärast koosolekut neid kiita. Sinu soojad tänusõnad võivad teisi julgustada sama palju kui sinu vastused. (Õpet. 10:21.)

17. a) Mida saavad lapsevanemad teha, et oma lapsi aidata? b) Millised neli sammu aitavad vastust ette valmistada? (Vaata allmärkuses mainitud videot.)

¹⁷ Mida me veel saaksime teha, et meie vastused oleksid teistele kosutuseks? Kui sa oled lapsevanem, siis aita oma lapsel valmistada ette talle eakohaseid kommentaare. (Matt. 21:16.) On tõsi, et vahel käsitletakse koosolekul selliseid tõsiseid teemasid nagu abieluprobleemid või moraaliküsimused. Kuid ilmselt on uuritavas materjalis ikkagi mõni küsimus,  millele laps saab vastata. Samuti oleks hea aidata lapsel mõista, et teda ei pruugita küsida iga kord, kui ta käe tõstab. Kui ta sellest aru saab, ei ole ta nii pettunud, kui tema asemel saab vastata keegi teine. d (1. Tim. 6:18.)

18. Kuidas me saame hoiduda endale liigset tähelepanu tõmbamast? (Õpet. 27:2.)

¹⁸ Me kõik saame valmistada ette vastuseid, mis toovad Jehoovale au ja kinnitavad meie vendade-õdede usku. (Õpet. 25:11.) Kui meil on vahel võimalus rääkida mõni kogemus oma elust, ei peaks me iseendast liiga pikalt rääkima. (Loe Õpetussõnad 27:2; 2. Kor. 10:18.) Selle asemel võiksime oma vastustes hoida kesksel kohal Jehoovat, mõtteid piiblist ja Jumala rahvast tervikuna. (Ilm. 4:11.) Muidugi, kui küsimus ergutab väljendama enda arvamust, on täiesti kohane seda teha. Järgmise lõigu b-küsimus ongi just selline.

19. a) Mida head toob see, kui püüame üksteisega arvestada? (Rooml. 1:11, 12.) b) Miks sina koosolekutel vastad?

¹⁹ Kuigi vastamiseks pole olemas mingeid rangeid reegleid, oleks hea mõelda, kuidas vastata nii, et see oleks teistele kosutuseks. See võib tähendada seda, et tõstame tihedamini kätt või siis hoopis seda, et anname teistele rohkem võimalusi vastata ja tunneme nende vastuste üle rõõmu. Kui seame teiste huvid enda omadest ettepoole, saame „üksteist oma usuga vastastikku julgustada”. (Loe Roomlastele 1:11, 12.)