Kuidas olla halastav?
Kuidas olla halastav?
„Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (GALAATLASTELE 6:10)
1., 2. Mida õpetab meil halastuse kohta tähendamissõna halastajast samaarlasest?
KÄSUTUNDJA küsis Jeesusega juttu ajades: „Kes siis on mu ligimene?” Vastuseks rääkis Jeesus järgmise tähendamissõna: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda. Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juurde; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest. Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles.” Seejärel küsis Jeesus oma kuulajalt: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?” Mees vastas: „See, kes tema peale halastas!” (Luuka 10:25, 29–37a.)
2 Kui värvikalt küll ilmestab samaarlase hoolitsus haavatud mehe eest seda, mis on tõeline halastus! Samaarlane tegutses kaastundest ajendatuna viisil, mis tõi ohvrile kergendust. Veelgi enam, hättasattunu oli samaarlasele võõras. Halastusele pole tõkkeks ei rahvuslikud, religioossed ega kultuurilised barjäärid. Rääkinud tähendamissõna halastajast samaarlasest, soovitas Jeesus oma kuulajale: „Mine ja tee sina nõndasamuti!” (Luuka 10:37b). Meiegi saame seda manitsust järgida ja püüda olla teiste vastu halastavad. Kuidas seda teha? Mil kombel me saame olla halastavad igapäevaelus?
„Kui vend ... on alasti”
3., 4. Miks tuleks meil olla huvitatud halastuse osutamisest eeskätt kristlikus koguduses?
3 „Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele,” ütles apostel Paulus (Galaatlastele 6:10). Vaadelgem siis esmalt, kuidas olla rikas halastavate tegude poolest nende vastu, kellega meid seob ühine usk.
4 Ergutades tõsikristlasi isekeskis halastusele, kirjutas jünger Jakoobus: „Kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust” (Jakoobuse 2:13). Nende Jumala vaimust juhitud sõnade kontekstist selgub, mil moel me saame halastust osutada. Näiteks võime lugeda kirjakohast Jakoobuse 1:27: „Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.” Jakoobuse 2:15, 16 märgib: „Kui vend või õde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus, ja keegi teie seast ütleb neile: „Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!”, aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?”
5., 6. Kuidas me saame olla kohalikus koguduses rikkad tegude poolest, milles väljendub halastus?
5 Teiste eest hoolitsemine ja hädasolijate abistamine on tõelise usu kindel tunnusjoon. Meie jumalateenimise viis ei luba meil piirduda teiste vastu huvi osutamises pelgalt sellega, et väljendame suusõnal soovi, et neil kõik hästi laabuks. Pigem ajendab õrn kaastunne meid tõsises hädas olijate heaks midagi tegema (1. Johannese 3:17, 18). Jah, valmistada haigele toitu, aidata eakat inimest majapidamistöödes, sõidutada vajaduse korral inimesi kristlikele koosolekutele ning olla heldekäeline vääriliste suhtes – ka need on halastust väljendavad teod, mille poolest me peaksime olema rikkad (5. Moosese 15:7–10).
6 Ainelise abi osutamisest on veelgi tähtsam vaimse abi osutamine üha kasvava kristliku koguduse liikmetele. Meid ergutatakse ’julgustama argu, toetama nõtru’ (1. Tessalooniklastele 5:14). „Elatanud naisi” kutsutakse üles ’õpetama head’ (Tiitusele 2:3). Kristlike ülevaatajate kohta ütleb Piibel: „Igaüks neist [on] otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest” (Jesaja 32:2).
7. Mida me võime Süüria Antiookia jüngritelt halastuse osutamise kohta õppida?
7 Lisaks sellele, et esimesel sajandil tegutsenud kogudused hoolitsesid kohalike leskede, orbude ning teiste abi ja toetuse vajajate eest, organiseerisid nad mõnikord ka hädaabi mujal asuvatele usklikele. Kui näiteks prohvet Aagabus kuulutas ette, et suur nälg on tulemas üle kogu maailma, võtsid Süüria Antiookia jüngrid nõuks „igaüks sedamööda, kuidas kellelgi jõudu oli, saata abi vendadele, kes elasid Juudamaal”. Abi toimetati sealsete kogudusevanemate kätte „Barnabase ja Sauluse käe läbi” (Apostlite teod 11:28–30). Kuidas on lugu tänapäeval? „Ustav ja mõistlik sulane” on organiseerinud hädaabikomiteesid kandma hoolt vendade eest, keda võivad tabada looduskatastroofid, nagu orkaanid, maavärinad ja tsunamid (Matteuse 24:45). Anda selliste komiteedega koostööd tehes vabatahtlikult oma aega, jõupingutusi ja rahalisi vahendeid on suurepärane moodus osutada halastust.
„Kui te peate ühest rohkem lugu kui teisest”
8. Kuidas läheb soosikute eelistamine vastuollu halastusega?
8 Hoiatades joonte eest, mis lähevad vastuollu halastuse ja „kuningliku käsu” armastusega, kirjutas Jakoobus: „Kui te peate ühest rohkem lugu kui teisest, siis te teete pattu ja käsk tunnistab teid üleastujaiks” (Jakoobuse 2:8, 9). Varakaid või väljapaistvaid inimesi kohatult soosides võime muutuda tundetumaks „viletsa hädakisa” suhtes (Õpetussõnad 21:13). Soosikute eelistamine lämmatab halastuse vaimu. Halastus ilmneb teiste erapooletus kohtlemises.
9. Miks pole väär osutada erilist tähelepanu neile, kes seda väärivad?
9 Kas olla erapooletu tähendab seda, et me ei tohi kunagi kellelegi erilist tähelepanu osutada? Muidugi mitte. Apostel Paulus kirjutas Filipi kogudusele seoses oma kaastöötaja Epafroditosega: „Pidage niisuguseid mehi kalliks.” Miks? „Sest Kristuse töö pärast oli ta surma suus ega hoolinud oma elust, et täita seda, mis teil jäi tegemata hoolitsemises minu eest” (Filiplastele 2:25, 29, 30). Epafroditose ustav teenistus vääris tunnustust. Lisaks ütleb kirjakoht 1. Timoteosele 5:17: „Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses.” Tunnustust väärivad ka head vaimsed omadused. Sedalaadi tähelepanuosutused ei ole soosikute eelistamine.
„Tarkus, mis on ülalt, on ... täis halastust”
10. Miks meil tuleks oma keelt talitseda?
10 Jakoobus iseloomustab keelt kui „rahutut pahategijat, täis surmavat mürki” ning ütleb: „Sellega me täname Issandat ja Isa, ja sellega me sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnaseiks. Samast suust lähtuvad tänu ja sajatus!” Sellessamas mõtteseoses ütleb Jakoobus veel: „Kui teil aga on südames kibedat kadedust ja riiakat meelt, siis ärge kiidelge ja ärge valetage tõe vastu. See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja. Ent tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta” (Jakoobuse 3:8–10a, 14–17).
11. Kuidas me saame olla keelt kasutades halastavad?
11 Niisiis näitab see, kuidas me oma keelt kasutame, seda, kas meil on tarkust, mis on „täis halastust”. Mida ütleb meie kohta see, kui me kadedusest ja riiakusest ajendatuna kiitleme, valetame või levitame pahatahtlikke kuulujutte? Laulus 94:4 öeldakse: „Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad!” Kui kiiresti võib laimujutt kahjustada süütu inimese head mainet! (Laul 64:3–5.) Ja mõelda vaid, millist kahju võib tekitada ’valesid sepitsev valetunnistaja’! (Õpetussõnad 14:5; 1. Kuningate 21:7–13.) Käsitlenud keele väärkasutamist, ütleb Jakoobus: „Nii ei tohi olla, mu vennad!” (Jakoobuse 3:10b). Ehtne halastus tähendab seda, et me kasutame oma keelt puhtal, rahumeelsel ja mõistlikul moel. Jeesus sõnas: „Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud” (Matteuse 12:36). Kui oluline on küll see, et me oma keelt kasutades oleme halastavad!
’Andke andeks inimestele nende eksimused’
12., 13. a) Mida õpetab meile halastuse kohta tähendamissõna sulasest, kes võlgnes oma isandale hiigelsuure rahasumma? b) Mida tähendab andestada vennale „seitsekümmend korda seitse korda”?
12 Jeesuse tähendamissõna sulasest, kes võlgnes oma isandale kuningale kümme tuhat talenti (60 miljonit teenarit) rõhutab veel ühte halastuse osutamise viisi. Suutmata kuidagi võlga tagasi maksta, palus sulane armu. „Siis oli isandal hale meel” ja ta kinkis sulasele selle võla. Aga seesama sulane läks välja ja ta leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu kõigest sada teenarit, ning heitis ta armuta vangi. Kui isand kuulis, mis oli juhtunud, kutsus ta sulase, kelle võlg oli kustutatud, enese ette ja ütles talle: „Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid, eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?” Seepeale andis isand tema vangivalvurite kätte. Jeesus lõpetab tähendamissõna ütlusega: „Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale” (Matteuse 18:23–35).
13 Eeltoodud tähendamissõna toob jõuliselt välja mõtte, et halastus tähendab valmisolekut andestada. Jehoova on kustutanud meie hiigelsuure patuvõla. Kas siis ei tuleks ka meil ’anda andeks inimestele nende eksimused’? (Matteuse 6:14, 15.) Enne seda, kui Jeesus rääkis tähendamissõna halastamatust sulasest, küsis Peetrus temalt: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?” Jeesus kostis: „Ma ei ütle sulle mitte seitse korda, vaid seitsekümmend korda seitse korda!” (Matteuse 18:21, 22). Tõepoolest, halastav inimene on valmis andestama „seitsekümmend korda seitse korda”, see tähendab, piiri seadmata.
14. Kuidas me saame olla igapäevaelus halastavad, nagu seda näitab kirjakoht Matteuse 7:1–4?
14 Mäejutluses viitas Jeesus veel ühele halastuse osutamise moodusele: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut ... Miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele? Või kuidas sa ütled oma vennale: lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!” (Matteuse 7:1–4). Seega saame olla igapäevaelus halastavad, kui talume teiste nõrkusi, olemata kohtumõistjalikud või liiga kriitilised.
„Tehkem head kõikidele”
15. Miks ei piirdu teod, milles avaldub halastus, vaid kaasusklikega?
15 Olgugi et Piibli Jakoobuse raamat tõstab esile halastust usklike keskel, ei tähenda see, nagu piirduksid teod, milles avaldub halastus, vaid kristlikku kogudusse kuulujatega. „Hea on Jehoova kõigile,” ütleb Laul 145:9, „ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” Meid kutsutakse üles ’võtma Jumalat enestele eeskujuks’ ning ’tegema head kõikidele’ (Efeslastele 5:1; Galaatlastele 6:10). Ehkki me ei armasta „maailma ega seda, mis on maailmas”, ei suhtu me ükskõikselt nende vajadustesse, kes on maailmas (1. Johannese 2:15).
16. Millised tegurid mõjutavad seda, kuidas me osutame teistele halastust?
16 Meie kui kristlased ei kõhkle osutamast õnnetusjuhtumi ohvritele või muidu raskesse olukorda sattunutele millist tahes abi, mis on meie võimuses (Koguja 9:11). Muidugi mõista määravad meie olud selle, mida ja kui palju me saame teha (Õpetussõnad 3:27). Teistele materiaalset abi osutades tahame olla kindlad, et meile heana tunduv tegu ei soodustaks laiskust (Õpetussõnad 20:1, 4; 2. Tessalooniklastele 3:10–12). Seega tähendab tõeline halastav tegu reageeringut, kus õrn kaastunne seondub mõistliku meelega.
17. Milline on parim viis osutada halastust väljaspool kristlikku kogudust olijaile?
17 Parim viis osutada halastust väljaspool kristlikku kogudust olijaile on jagada neile Piibli tõde. Miks? Sest tänapäeval kobab valdav osa inimkonnast vaimses pimeduses. Enamik inimesi ei oska neid vaevavate probleemidega hakkama saada, ka puudub neil tegelikult tulevikulootus ning nad on „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Piibli sõnum võib olla nende „jalale lambiks”, mis aitab eluprobleemidega hakkama saada. Ka võib see olla ’valguseks nende jalgteel’, kuulutades tulevikku puudutavat Jumala eesmärki, mis annab neile alust säravaks lootuseks (Laul 119:105). Kui tore eesõigus on viia see imeline tõesõnum nendeni, kes seda hädasti vajavad! Pidades silmas peatselt saabuvat „suurt viletsust”, on nüüd õige aeg osaleda agaralt kuningriigikuulutamise ja jüngrite tegemise töös (Matteuse 24:3–8, 21, 22, 36–41; 28:19, 20). Pole olemas ühtki teist nii kaalukat tegu, milles väljenduks halastus.
Andkem, „mis meie sees on”
18., 19. Miks meil tuleks püüelda selle poole, et oma ellu rohkem halastust tuua?
18 „Andke armuanniks, mis teie sees on,” ütles Jeesus (Luuka 11:41). Et heategu väljendaks tõelist halastust, tuleks seda kinkida, lähtudes sellest, mis on meie sees – armastavast ja lahkest südamest (2. Korintlastele 9:7). Maailmas, kus kalkus, isekus ning ükskõiksus teiste raskuste ja probleemide suhtes on saanud normiks, on selline halastus ülimalt kosutav.
19 Niisiis, püüelgem selle poole, et oma ellu rohkem halastust tuua. Mida halastavamad me oleme, seda enam me jäljendame Jumalat. Tänu sellele saame elada tõeliselt mõttekat ja rahuldustpakkuvat elu (Matteuse 5:7).
Mida sa õppisid?
• Miks on eriti oluline olla halastav usukaaslaste vastu?
• Kuidas me saame osutada halastust kristlikus koguduses?
• Kuidas me saame teha head väljaspool kogudust olijaile?
[Küsimused]
[Pilt lk 26]
Samaarlane tegutses halastavalt
[Pildid lk 27]
Kristlased on rikkad tegude poolest, milles väljendub halastus
[Pilt lk 30]
Parim viis osutada halastust väljaspool kristlikku kogudust olijaile on jagada neile Piibli tõde