Miks me tähistame Isanda õhtusöömaaega
„Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (1. KOR. 11:24)
1., 2. Mida tegi Jeesus 33. aasta 14. niisani õhtul? (Vaata pilti artikli alguses.)
ON 14. niisan aastal 33 m.a.j. Käes on õhtu ja Jeruusalemma kohal kumab mahe täiskuu. Jeesus ja tema apostlid on tähistanud paasapüha, mälestades Iisraeli vabanemist egiptlaste orjusest 1500 aastat tagasi. Jeesus on koos oma 11 ustava apostliga ja seab nüüd sisse ühe erilise söömaaja, millega mälestatakse edaspidi tema surma, mis saabub veel enne selle päeva lõppu *. (Matt. 26:1, 2.)
2 Jeesus lausub tänupalve ja ulatab apostlitele hapnemata leiba, öeldes: „Võtke, sööge.” Siis võtab ta veinikarika, lausub taas tänupalve ja ütleb: „Jooge kõik sellest.” (Matt. 26:26, 27.) Jeesus ei ulata neile teisi roogi, kuid tal on oma ustavatele järelkäijatele sel erilisel õhtul veel palju rääkida.
3. Mis küsimusi selles artiklis arutatakse?
3 Nõnda seadis Jeesus sisse oma surma mälestusõhtu ehk „Isanda õhtusöömaaja”. (1. Kor. 11:20.) Sellega seoses võivad aga kerkida järgmised küsimused: miks peaks mälestama Jeesuse surma; mida sümboliseerivad leib ja vein; kuidas me saame mälestusõhtuks valmistuda; kes peaksid sümbolitest osa võtma ning mida tunnevad kristlased seoses oma tulevikuväljavaatega?
MIKS ME MÄLESTAME JEESUSE SURMA
4. Mille tegi Jeesuse surm meile võimalikuks?
4 Aadama järglastena oleme pärinud patu ja surma. (Rooml. 5:12.) Mitte ükski ebatäiuslik inimene ei saa maksta Jumalale lunastushinda ei omaenda ega kellegi teise elu eest. (Laul 49:6—9.) Oma surmaga maksis aga Jeesus ainsa Jumalale vastuvõetava lunastushinna, milleks oli tema täiuslik keha ja veri. Kui siis Jeesus esitas oma ohvri väärtuse Jumalale, vabastas ta meid patust ja surmast ning andis meile võimaluse saada igavene elu. (Rooml. 6:23; 1. Kor. 15:21, 22.)
5. a) Kust me teame, et Jumal ja Kristus armastavad inimesi? b) Miks tuleks meil kohal olla Jeesuse surma mälestusõhtul?
5 Lunastuskorraldusest ilmneb, et Jumal armastab kõiki inimesi. (Joh. 3:16.) Jeesuse toodud ohver tõendab, et ka tema armastab meid. Juba enne maa peale tulekut oli Jeesus, Jehoova meistrimees, „sügavalt kiindunud inimlastesse”. (Õpet. 8:30, 31.) Tänutunne Jumala ja ta poja vastu peaks ajendama meid viibima Jeesuse surma mälestusõhtul ja järgima nii käsku: „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (1. Kor. 11:23—25.)
MIDA SÜMBOLISEERIVAD LEIB JA VEIN
6. Kuidas tuleks suhtuda mälestusõhtu leiba ja veini?
6 Mälestusõhtut sisse seades ei muutnud Jeesus leiba imekombel oma lihaks ega veini oma vereks. Ta hoopis ütles leiva kohta: „See sümboliseerib minu keha.” Veini kohta teatas ta: „See sümboliseerib minu lepinguverd, mis valatakse paljude eest.” (Mark. 14:22—24.) Seega tuleks leiba ja veini suhtuda kui sümbolitesse.
7. Mida sümboliseerib mälestusõhtu leib?
7 Sel erakordselt tähtsal sündmusel aastal 33 kasutas Jeesus hapnemata leiba, mis oli jäänud üle paasasöömaajast. (2. Moos. 12:8.) Piiblis viitab juuretis, mis põhjustab hapnemist, mõnikord rikutusele või patule. (Matt. 16:6, 11, 12; Luuka 12:1.) Seega pakkus Jeesus just hapnemata leiba, sest see sümboliseeris sobivalt tema patuta keha. (Heebr. 7:26.) Seepärast kasutataksegi mälestusõhtul just sellist leiba.
8. Mida sümboliseerib mälestusõhtu vein?
8 Vein, mida Jeesus kasutas 33. aasta 14. niisanil, sümboliseeris tema verd, ja sama tähendus on mälestusõhtu veinil ka tänapäeval. Jeruusalemma lähedal Kolgatal valati tema verd „paljude eest pattude andeksandmiseks”. (Matt. 26:28; 27:33.) Kuna mälestusõhtu leib ja vein sümboliseerivad Jeesuse kallihinnalist ohvrit, mis toodi sõnakuulelike inimeste eest, ning me peame seda ohvrit väga väärtuslikuks, siis on igati kohane, et igaüks meist valmistub iga-aastaseks Isanda õhtusöömaajaks.
KUIDAS END ETTE VALMISTADA
9. a) Miks on tähtis järgida mälestusõhtuaegset piiblilugemiskava? b) Mis tunded valdavad sind seoses lunastusega?
9 Kui järgime mälestusõhtuaegset piiblilugemiskava, mis on meie päevatekstivihikus, saame mõtiskleda selle üle, mida tegi Jeesus enne * „Me ootame mälestusõhtut väga,” kirjutas üks õde. „Iga aastaga muutub see järjest erilisemaks. Mul on meeles, kuidas ma seisin leinamajas ... ja hakkasin oma kalli isa surnukeha vaadates kogu südamest lunastust hindama. ... Ma muidugi teadsin kõiki vastavaid kirjakohti ning nende selgitusi. Kuid alles siis, kui tajusin surma karmi reaalsust, tundsin südames suurt rõõmu selle üle, mida see kallihinnaline lunastus meile tegelikult võimalikuks teeb.” Tõepoolest, kui valmistame end mälestusõhtuks ette, on hea mõelda sellele, et Jeesuse ohver vabastab meid patu ja surma orjusest.
oma surma. See aitab meil valmistada ette oma südant Isanda õhtusöömaajaks.10. Kuidas mõjutab mälestusõhtuks valmistumine meie teenistust?
10 Mälestusõhtuks valmistumine võib tähendada ka seda, et plaanime teha rohkem kuulutustööd, näiteks teenida mälestusajal abipioneerina. Kutsudes piibliõpilasi ja teisi Isanda õhtusöömaajale, tunneme rõõmu, et saame rääkida Jumalast, tema pojast ning õnnistustest, mis Jehooval on varuks nendele, kes on talle meelepärased ja kiidavad teda. (Laul 148:12, 13.)
11. Miks võib öelda, et mõned korintlased olid mälestusõhtu suhtes lugupidamatud?
11 Kui valmistud mälestusõhtuks, mõtle sellele, mida kirjutas apostel Paulus Korintose koguduse kristlastele. (Loe 1. Korintlastele 11:27—34.) Paulus osutas sellele, et igaüks, kes sööb leiba ja joob veinikarikast vääritul viisil, „patustab Isanda [Jeesus Kristuse] keha ja vere vastu”. Seega tuleks igal võitud kristlasel end läbi uurida ning ta „tehku kindlaks, kas ta väärib seda”, et võtta osa sümbolitest. Vastasel korral ta „tõmbab enda peale hukkamõistu”. Oma vääritu käitumise tõttu olid paljud korintlased „nõrgad ja haiged” ning üsna mitmed neist magasid vaimses mõttes surmaund. Võimalik, et mõned sõid ja jõid enne mälestusõhtut või selle ajal liiga palju, nii et see tegi nad uniseks ja nad polnud enam vaimselt ärkvel. Kuna nad olid selle sündmuse suhtes lugupidamatud, mõistis Jumal nad hukka.
12. a) Millega võrdles Paulus Isanda õhtusöömaaega ja millise hoiatuse ta andis sümbolitest osavõtjatele? b) Mida peaks tegema sümbolitest osavõtja, kes on raskelt patustanud?
1. Kor. 10:16—21.) Kui keegi, kes võtab osa Isanda õhtusöömaaja sümbolitest, on sooritanud mõne raske patu, tuleks tal pöörduda abi saamiseks kogudusevanemate poole. (Loe Jaakobuse 5:14—16.) Kui selline võitu on kandnud „patukahetsuse vilja”, ei väljenda ta mälestusõhtul sümbolitest osavõtmisega lugupidamatust Jeesuse ohvri vastu. (Luuka 3:8.)
12 Paulus võrdles Isanda õhtusöömaaega tavalise ühissöömaajaga ning hoiatas mälestusõhtu sümbolitest osavõtjaid: „Te ei või juua Jehoova karikast ja deemonite karikast, te ei või süüa Jehoova lauas ja deemonite lauas.” (13. Miks oleks hea palvetada, et saada selgust oma tulevikuväljavaate üle?
13 Kui valmistume mälestusõhtuks, oleks hea palvemeelselt mõtiskleda oma tulevikuväljavaate üle. Mitte ükski pühendunud Jehoova teenija ja tema poja ustav järelkäija ei taha olla lugupidamatu Jeesuse ohvri vastu ning võtta osa mälestusõhtul pakutavatest sümbolitest, kui ta pole täiesti kindel, et on võitud kristlane. Mille põhjal tuleks siis otsustada, kas võtta sümbolitest osa või mitte?
KES PEAKSID SÜMBOLITEST OSA VÕTMA
14. Kuidas on uus leping seotud mälestusõhtu sümbolitest osavõtmisega?
14 Need, kes võtavad osa mälestusõhtul pakutavatest sümbolitest, peaksid olema täiesti kindlad, et nad on uue lepingu osalised. Jeesus ütles veini kohta: „See karikas sümboliseerib uut lepingut minu vere alusel.” (1. Kor. 11:25.) Jumal ütles prohvet Jeremija kaudu, et ta teeb uue lepingu, mis erineb iisraellastega sõlmitud seaduselepingust. (Loe Jeremija 31:31—34.) Jumal on teinud selle uue lepingu vaimse Iisraeli liikmetega. (Gal. 6:15, 16.) See leping jõustus Kristuse ohvriga, tema vere valamisega. (Luuka 22:20.) Jeesus on uue lepingu vahemees, ning ustavad võitud, kellega see leping on sõlmitud, saavad taevase pärandi. (Heebr. 8:6; 9:15.)
15. Kellega on sõlmitud kuningriigileping ja milline au neid ees ootab, kui nad jäävad ustavaks?
15 Võitud teavad, et nendega on sõlmitud ka kuningriigileping. (Loe Luuka 12:32.) See leping on sõlmitud Jeesuse ja tema ustavate võitud järelkäijate vahel, kes saavad „osa tema kannatustest”. (Filipl. 3:10.) Kuna ustavate võitutega on sõlmitud kuningriigileping, saavad nad valitseda taevas koos Kristusega igavesti. (Ilm. 22:5.) Just neil on õigus Isanda õhtusöömaajal sümbolitest osa võtta.
16. Selgita lühidalt kirjakohta Roomlastele 8:15—17.
16 Vaid need, kes on saanud vaimu kaudu tunnistuse selle kohta, et nad on Jumala lapsed, võivad mälestusõhtul sümbolitest osa võtta. (Loe Roomlastele 8:15—17.) Paulus kasutas arameakeelset sõna abba, mis tähendab „isa”. Laps võib nõnda oma isa poole pöörduda, sest see on kiindumustväljendav sõna, milles on ühendatud nii südamlik „issi” kui ka lugupidav „isa”. Need, kes on saanud „vaimu, mille kaudu Jumal on ... [nad] lapsendanud oma poegadeks”, on Jumala vaimust sündinud lapsed. Tema vaim tunnistab koos nende vaimuga, nii et nad mõistavad täiesti kindlalt, et nad on Jehoova võitud pojad. See pole seotud pelgalt sellega, et nad ei tunne soovi elada tulevikus maa peal. Nad on kindlad, et kui nad jäävad surmani ustavaks, saavad nad Jeesuse kaaspärijateks taevases kuningriigis. Praegu elab maa peal vaid jääk Kristuse 144 000 ustavast järelkäijast, kelle on „võidnud see, kes on püha”, Jehoova. (1. Joh. 2:20; Ilm. 14:1.) Tema vaimu kaudu hüüavad ka nemad „Abba, isa!” Neil on Jumalaga tõesti erilised suhted!
PEA KALLIKS OMA TULEVIKUVÄLJAVAADET
17. Missugune lootus on võitutel ja mida nad sellega seoses tunnevad?
17 Kui sa oled võitud kristlane, on taevane elu sinu palvetes kindlasti tähtsal kohal. Kui Piibel räägib taevase peigmehe, Jeesus Kristuse kihlumisest oma pruudiga, siis tunned, et see käib sinu kohta ning sa igatsed seda aega. (2. Kor. 11:2; Joh. 3:27—29; Ilm. 21:2, 9—14.) Kui Jumal väljendab oma Sõnas armastust oma vaimsete laste vastu, siis mõistad, et ta räägib sinust. Ja kui loed Piiblist juhendeid Jumala vaimsetele poegadele, ajendab püha vaim sind kuuletuma, sest tead, et need käivad just sinu kohta. Nii tunnistab Jumala vaim ühes sinu vaimuga, et sul on taevase elu lootus.
18. Milline lootus on „teistel lammastel” ja mida sina sellega seoses tunned?
18 Kui sa aga kuulud „teistest lammastest” koosnevasse „suurde rahvahulka”, on Jumal andnud sulle tulevikuväljavaate elada maa peal. (Ilm. 7:9; Joh. 10:16.) Sa soovid elada igavesti maises paradiisis ja sulle meeldib mõelda sellest, mida Piibel räägib tulevasest elust maa peal. Sa ootad aega, mil võid nautida täielikku rahu, kui sind ümbritsevad su pereliikmed ja teised õiglased inimesed. Sa igatsed aega, mil inimkonda ei vaeva enam toidupuudus, vaesus, kannatused, haigused ega surm. (Laul 37:10, 11, 29; 67:6; 72:7, 16; Jes. 33:24.) Sa ootad pikisilmi, et saaksid tervitada neid surnuist ülesäratatuid, kel on lootus elada igavesti maa peal. (Joh. 5:28, 29.) Ilmselt oled väga tänulik, et Jehoova on õnnistanud sind sellise imepärase tulevikulootusega. Kuigi sa ei võta mälestusõhtul sümbolitest osa, oled sa mälestusõhtul kohal, et väljendada oma tänu Jeesus Kristuse lunastusohvri eest.
KAS SINA OLED KOHAL?
19., 20. a) Kuidas võib sinu tulevikuväljavaade tõelisuseks saada? b) Miks tuled sina Isanda õhtusöömaajale?
19 Olgu sul taevase või maise elu väljavaade, tõelisuseks saab see vaid siis, kui sa väljendad usku Jumal Jehoovasse, Jeesus Kristusesse ja lunastusse. Mälestusõhtul viibides on sul võimalus mõelda oma tulevikuväljavaatele ja sellele, kui suur tähtsus on Jeesuse surmal. Võta siis eesmärgiks olla üks nendest miljonitest, kes viibivad kuningriigisaalides ja muudes paikades kogu maailmas Isanda õhtusöömaajal, mis toimub reedel, 3. aprillil aastal 2015 pärast päikeseloojangut.
20 Mälestusõhtul viibimine võib süvendada sinu tänulikkust Jeesuse lunastusohvri eest. Kui kuulad seal hoolega kõnet, võib see ajendada sind ilmutama armastust oma ligimeste vastu sellega, et räägid neile, mida oled õppinud Jehoova armastuse kohta ja tema suurepäraste eesmärkide kohta seoses inimkonnaga. (Matt. 22:34—40.) Tee siis kindel otsus olla kohal Isanda õhtusöömaajal.