Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lähedase surm

Lähedase surm

Lähedase surm

Teisipäeva, 17. juuli õhtul kella seitsme paiku aastal 2007 sõitis reisilennuk Brasiilias tiheda liiklusega lennujaamas São Paulo südalinnas maandumisrajalt välja. Lennuk sööstis üle peatee ja rammis üht laohoonet. Õnnetus nõudis paarisaja inimese elu.

SEE Brasiilia rängim lennuõnnetus jätab selles lähedase kaotanud inimeste mällu kustumatu pitseri. Selline kaotus tuli läbi elada ka Claudetel. Ta vaatas parajasti telerit, kui kuulis uudist lennuõnnetusest. Selles lennukis oli ka tema vaid 26-aastane poeg Renato. Noormehel oli plaanis oktoobrikuus abielluda. Meeleheitel Claudete üritas tema mobiilile helistada, kuid vastust ei tulnud. Claudete varises põrandale kokku ja nuttis lohutamatult.

Antje kaotas oma peigmehe 1986. aasta jaanuaris traagilise autoõnnetuse läbi. Uudist kuuldes sai ta šoki. „Keeldusin seda algul uskumast. Mõtlesin, et tegemist on halva unenäoga, millest ma ühel hetkel üles ärkan ja teada saan, et see pole tõsi. Värisesin üleni ja olin hirmsates valudes, otsekui oleks keegi mind makku löönud.” Järgmised kolm aastat kannatas Antje depressiooni all. Ehkki õnnetusest on möödunud üle kahekümne aasta, haaravad teda juhtunut meenutades ikka veel värinad.

On raske sõnadega kirjeldada seda ääretut šokki, suutmatust tegelikkusega leppida, tuimust ja meeleheidet, mis võib tuleneda ootamatust traagilisest kaotusest. Ent ka siis, kui lähedase surm on ette teada – näiteks kui tegemist on pikaajalise haigusega –, võib kaotusvalu äärmiselt ränk olla. Mitte keegi pole lähedase lahkumiseks kunagi täiesti valmis. Nanci ema suri aastal 2002 pärast pikka aega kestnud põdemist. Ometi istus Nanci oma ema surmapäeval haigla põrandal, olles täielikus šokis. Elu tundus olevat kaotanud igasuguse mõtte. Möödunud on viis aastat, aga emale mõeldes on ta silmad ikka pisarais.

„Kaotusest ei saada iial täiesti üle, sellega vaid lepitakse,” nendib dr Holly Prigerson. Kui oled kaotanud lähedase inimese surma läbi – olgu see ootamatu või mitte –, võid sinagi mõelda, kas kaotusvalu tunda on normaalne, kuidas on võimalik lähedase kaotusega leppida või kas võib saada selle kalli inimesega kunagi taas kokku. Neid ja teisi võimalikke küsimusi käsitleb järgnev artikkel.

[Pildi allikaviide lk 3]

EVERTON DE FREITAS/AFP/Getty Images