Rikkused, mida Jumal annab

KAS Jumal teeb sind rikkaks, kui oled talle ustav? Võib-olla küll, kuid tõenäoliselt ei anna ta selliseid rikkusi, mida sina silmas pead. Võtkem näiteks Jeesuse ema Maarja. Ingel Gabriel ilmus talle ja ütles, et Jumal on teda ülimalt soosinud ja et ta toob ilmale Jumala Poja (Luuka 1:28, 30–32). Maarja polnud aga sugugi jõukas. Kui ta pärast Jeesuse sündi ohvri tõi, oli selleks „paar turteltuvi või kaks tuvipoega”, mida tavaliselt ohverdasid Jehoovale vaesed (Luuka 2:24; 3. Moosese 12:8).

Kas tõsiasi, et Maarja oli vaene, tähendab, et tal puudus Jumala heakskiit? Sugugi mitte! Kui ta läks oma sugulasele Eliisabetile külla, siis „Eliisabet sai täis püha vaimu ning hüüdis valju häälega: „Õnnistatud oled sa [Maarja] naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!”” (Luuka 1:41, 42). Maarjal oli au saada Jumala armastatud Poja emaks maa peal.

Jeesus polnud samuti rikas. Lisaks sellele, et ta kasvas üles vaeses peres, oli ta ka kogu oma maise elu jooksul vaene. Kord lausus ta mehele, kes soovis tema jüngriks saada: „Rebastel on urud ja taeva lindudel puhkepaigad, aga inimese Pojal pole kohta, kuhu oma pea panna” (Luuka 9:57, 58). Ent see, mida Jeesus maa peale tulekuga korda saatis, avas tema jüngritele võimaluse saada suuri rikkusi. Apostel Paulus kirjutas: „Ta ... sai ... vaeseks teie pärast, et teie saaksite rikkaks tema vaesuse tõttu” (2. Korintlastele 8:9). Milliseid rikkusi Jeesus oma jüngritele andis ja milliseid rikkusi on meil tänapäeval?

Millised rikkused?

Aineline vara on sageli usule takistuseks, sest rikas võib loota pigem oma rahale kui Jumalale. Jeesus sõnas: „Kui raske on küll neil, kellel on palju raha, minna Jumala kuningriiki!” (Markuse 10:23). Järelikult  ei pakkunud Jeesus oma järelkäijatele materiaalseid rikkusi.

Õigupoolest olid esimese sajandi kristlased enamalt jaolt vaesed. Kui üks sünnist saadik jalust vigane mees palus raha, vastas Peetrus: „Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mida mul on, seda ma sulle annan: Jeesus Kristuse, naatsaretlase nimel, kõnni!” (Apostlite teod 3:6).

Jünger Jaakobuse sõnad näitavad samuti, et kristlik kogudus koosnes peamiselt vaestest. Ta kirjutas: „Kuulge, mu armsad vennad! Eks ole Jumal valinud need, kes maailma silmis on vaesed, saama rikkaks usus ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?” (Jaakobuse 2:5). Lisaks lausus ka apostel Paulus, et mitte palju „inimlikust seisukohast tarku, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost” inimesi ei ole kutsutud saama kristliku koguduse liikmeks (1. Korintlastele 1:26).

Mis rikkusi Jeesus oma järelkäijatele siis andis, kui need polnud materiaalsed? Kirjas, mille Jeesus saatis Smürna kogudusele, ütles ta: „Ma tean su viletsust ja vaesust – aga sa oled rikas” (Ilmutus 2:8, 9). Olgugi et Smürna kristlased olid vaesed, oli neil hõbedast ja kullast palju väärtuslikumat vara. Nad olid rikkad, kuna neil oli usku ja nad olid Jumala ees laitmatud. Usk on kallihinnaline, sest „mitte kõigil ei ole usku” (2. Tessalooniklastele 3:2). Need, kel puudub usk, on Jumala silmis tegelikult vaesed (Ilmutus 3:17, 18).

Usust tulenevad rikkused

Mis mõttes on usk väärtuslik? Need, kes usuvad Jumalasse, saavad osa „tema  lahkuse ja kannatlikkuse ja pikameelsuse rikkusest” (Roomlastele 2:4). Samuti saavad nad tänu usule Jeesuse lunastusohvrisse oma väärsammud andeks (Efeslastele 1:7). Peale selle on kõigil usku omavatel inimestel tarkus, mida annab „Kristuse sõna” (Koloslastele 3:16). Kui nad paluvad Jumalat usus, siis „Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted”, kaitseb nende südant ja mõistust, tuues neile rahulolu ja õnne (Filiplastele 4:7).

Lisaks saavad kõik, kes usuvad Jumalasse tema Poja Jeesus Kristuse kaudu, võrratu lootuse elada igavesti. Jeesus Kristus lausus tuntud sõnad: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Johannese 3:16). See imeline lootus üha süveneb, kui inimene õpib paremini tundma Isa ja Poega, sest Jeesus ütles: „See tähendab igavest elu, kui nad õpivad tundma sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesus Kristust, kelle sina oled saatnud” (Johannese 17:3).

Ehkki Jumala õnnistused on peamiselt vaimset laadi, tulevad need kasuks ka emotsionaalselt ja füüsiliselt. Seda illustreerib Brasiilia mehe Dalídio kogemus. Enne kui ta õppis tundma Jumala eesmärki, tarvitas ta liigselt alkoholi. See omakorda avaldas laastavat mõju tema pereelule ning tema rahaline seiski oli ebakindel. Seejärel hakkas ta uurima Jehoova tunnistajatega Piiblit ja tegi oma elus hämmastavaid muudatusi.

Äsja omandatud teadmised ajendasid Dalídiot halvad harjumused maha jätma. Ta edenes nii hästi, et lausus: „Varem käisin baarist baari, nüüd käin majast majja.” Temast oli saanud Jumala Sõna täisajaline kuulutaja. Seesugune muutus ei parandanud mitte ainult tema tervist, vaid ka rahalist seisu. Dalídio ütles: „Enne kulus mul raha joomise peale, nüüd aga jääb raha selleks, et aidata hädasolijaid või osta endale midagi vajalikku.” Ta on saanud ka palju tõelisi sõpru, sest käib läbi inimestega, kel on samasugune vaimne ellusuhtumine. Nüüd on Dalídio hinges selline rahu, mida ta enne Jumala tundmaõppimist kunagi ei tundnud.

Teiseks näiteks inimesest, kelle elu rikastus tänu usule Jehoova Jumalasse, on Renato. Nähes tema õnnelikku naerul nägu, on raske uskuda, et tal oleks igati põhjust tunda end ebaõiglaselt kohelduna. Ta oli alles vastsündinu, kui ema ta hülgas, jättes üleni kriime ja sinikaid täis imiku, kel nabanöör veel küljes, koti sees pingi alla. Kaks naist, kes mööda jalutasid, nägid, et pingi all olev kott liigub. Esmalt arvasid nad, et keegi on sinna kassipoja jätnud. Nähes, et tegemist on vastsündinud lapsega, viisid nad ta kiiresti lähimasse haiglasse, et talle arstiabi antaks.

Üks naistest oli Jehoova tunnistaja, kes rääkis lapsest oma usuõele Ritale. Rital oli olnud mitu nurisünnitust ning tal oli vaid üks tütar. Ta soovis kangesti poega ning otsustaski Renato adopteerida.

Kui Renato oli alles väike, ütles Rita talle, et pole tema pärisema. Rita kasvatas  teda hoole ja armastusega ning püüdis õpetada talle Piibli põhimõtteid. Vanemaks saades hakkas Renato Piibli vastu huvi tundma. Samuti oli ta väga tänulik selle eest, et teda oli nii uskumatust olukorrast päästetud. Ta silmad täituvad iga kord pisaratega, kui ta loeb laulukirjutaja Taaveti sõnu „Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles” (Laul 27:10, P 1997).

Suurest tänutundest kõige eest, mida Jehoova oli teinud, lasi Renato end 2002. aastal ristida ja järgmisel aastal hakkas ta täisajaliseks jumalateenijaks. Siiani ei tea ta, kes on tema bioloogilised vanemad, ega saa ilmselt kunagi teada. Ent Renatole on kõige väärtuslikum see, et ta on õppinud tundma ja hakanud uskuma Jehoovat, oma armastavat ja hoolivat Isa.

Vahest soovid sinagi olla Jumalaga lähedane, sest see võib sinu elu tõeliselt rikastada. Kõik, nii rikkad kui ka vaesed, võivad saada Jehoova Jumala ja tema Poja Jeesus Kristusega lähedaseks. See ei pruugi tuua materiaalset rikkust, kuid toob hingerahu, mida raha eest pole kohe kuidagi võimalik saada. Kui tõesed on küll sõnad kirjakohas Õpetussõnad 10:22: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde!”

Jehoova Jumal on väga huvitatud inimestest, kes tulevad tema juurde. Ta ütleb: „Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:18). Jumal tõotab, et need, kes tulevad tema juurde õige motiivi ja hoiakuga, saavad rikkaliku tasu: „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” (Õpetussõnad 22:4).

[Väljavõte lk 6]

Usk Jumalasse toob meelerahu ja õnne

[Pilt lk 5]

Ehkki Jeesuse maine perekond oli ainelises mõttes vaene, õnnistas Jumal neid rikkalikult