Piibel muudab inimeste elu

MILLISEID konkreetseid samme astus endine jõuguliige ja marihuaanasõltlane, et oma kahjulikest harjumustest võitu saada? Miks lõikas üks thrash metal bändi liige oma pikad juuksed maha ning muutis oma suhtumist muusikasse, mida ta armastas? Mis ajendas meest, kes ei tunnustanud võimude ega religiooni autoriteeti, saama jumalateenijaks? Vaatame, mida räägivad need inimesed ise.

„Sain oma sõltuvusest võitu.” PETER KAUSANGA

VANUS: 32

PÄRITOLUMAA: NAMIIBIA

VARASEM ELU: JÕUGULIIGE JA MARIHUAANASÕLTLANE

MINU MINEVIK: Kasvasin üles Kehemus, mis on üks neljast suurimast linnaosast Rundus. Inimesed elatusid seal hirsi, puu ja puusöe müümisest.

Olin vaid kaheaastane, kui mu ema suri, ning mind hakkas kasvatama vanaema. Meie elu oli lihtne. Ma ei olnud loomult mässumeelne, kuid lasin eakaaslastel end mõjutada ja sattusin seetõttu raskustesse. Koolis sai minust ühe jõugu liige. See viis tänavakakluste, türanniseerimise, varguste, teemantide smugeldamise ning alkoholi ja uimastite kuritarvitamiseni. Jäin kaks korda vahele murdvarguse ja pettusega ning istusin seepärast kinni.

Jätsin kooli pooleli, kui olin kümnendas klassis, ning kolisin oma kodulinnast ja sellest jõugust eemale. Tahtsin alustada uut elu. Samas olin ikka sõltuvuses marihuaanast. Mõnikord olin valmis kõndima kilomeetreid vaid selleks, et saada üks marihuaanaga täidetud sigaret.

KUIDAS PIIBEL MUUTIS MU ELU: 1999. aasta alguses kohtusin tänaval Jehoova tunnistajatega, kes pakkusid möödakäijatele oma kirjandust. Nad kohtlesid mind lugupidavalt ja väärikalt ning see läks mulle hinge. Kui lugesin kirjandust, mis nad mulle andsid, veendusin, et olen leidnud õige religiooni. Hakkasin usinalt Piiblit uurima ning mõistsin peagi, et mul tuleb oma elus muudatusi teha, kui tahan Jehoova Jumalale meeldida.

Määrasin kindlaks päeva, millal lõpetan suitsetamise, ning hävitasin seejärel kõik  oma asjad, mis olid suitsetamisega seotud. Ütlesin ka sõpradele, et nad ei annaks mulle sigarette, ning palusin neil minu läheduses mitte suitsetada. Sellest hoolimata ei läinud kõik nii, nagu planeeritud. Kahel korral sai himu sigarettide ja marihuaana järele minust võitu. Kuid see ei heidutanud mind. Hoidsin meeles põhimõtet, mis on kirjas Õpetussõnad 24:16: „Õige langeb seitse korda ja tõuseb üles.” Lõpuks sain oma sõltuvusest vabaks.

Mida rohkem ma Jehoova kohta teada sain, seda rohkem tahtsin, et ta oleks mu lähim sõber. Üks piiblisalm, mis mu südant puudutas, oli Laul 27:10 (UM): „Kui ka mu oma isa ja ema mind hülgaksid, korjaks Jehoova mu üles.” Kogesin nende sõnade paikapidavust, kui jätkasin Piibli põhjalikku uurimist. Tundsin, et Jehoovast sai mu tõeline Isa, kes minust hoolib.

Samuti käisin Jehoova tunnistajatega korrapäraselt läbi. Nägin, et nende vahel on tõeline sõprus ja armastus. Ma ei olnud iialgi varem midagi sellist tundnud.

KUIDAS MU ELU ON PARANENUD: Jehoova ning kaaskristlaste abiga olen kohendanud oma välimust, riietust, käitumist ja keelepruuki. Tagasi vaadates tundub, et mu elus on toimunud sama kardinaalne muutus, nagu inetust röövikust saab kaunis liblikas. Mu sugulased on selle üle õnnelikud ning olen pälvinud nende usalduse. Olen nüüd abielus ning püüan olla armastav abikaasa oma naisele ning hoolitsev isa oma lastele.

„Leidsin elule tõelise eesmärgi.” MARCOS PAULO DE SOUSA

VANUS: 29

PÄRITOLUMAA: BRASIILIA

VARASEM ELU: THRASH METAL BÄNDI LIIGE

MINU MINEVIK: Meie pere elas Jaguariuna linnas São Paulo osariigis. Mu vanemad olid tulihingelised katoliiklased ning väiksena teenisin altaripoisina. Seetõttu kutsusid mu klassikaaslased mind algkoolis pilkavalt Isaks. Kuid 15-aastasena avastasin enda jaoks heavy metal muusika ja hakkasin läbi käima rokklauljatega. Lasin oma juustel pikaks kasvada. Aastal 1996 aitas isa mul osta esimese trummikomplekti.

Aastal 1998 sai minust ühe thrash metal bändi liige. Muusika, mida me mängisime, oli saatanlik ja ropp ning ülistas vägivalda. Seesugune muusika mõjutas mu mõtteviisi, käitumist ja hoiakuid. Muutusin üha negatiivsemaks ja agressiivsemaks.

KUIDAS PIIBEL MUUTIS MU ELU: Kohtusin esimest korda Jehoova tunnistajatega aastal 1999. Nad pakkusid mulle võimalust Piiblit uurida ja ma nõustusin sellega, ehkki mu huvi oli kesine. Kuid see, mida ma Piiblist teada sain, muutis mu vaadet elule.

Mind hüüti pikajuukseliseks selliks, rokitäheks ja trummariks. Hakkasin aga mõistma, et bändis mängimine oli teinud mind enesekeskseks ja võiduhimuliseks, ja selline  maine mulle enam ei meeldinud. Ma sain aru, et lauljatel, keda ma jumaldasin, ei olnud elus mingit tõelist eesmärki. Ajapikku sai mulle selgeks, et kui ma tahan meeldida Jehoova Jumalale, tuleb mul loobuda heavy metal muusikast ning sellega seotud elustiilist, mida iseloomustas ebamoraalsus ja ebajumalakultus.

Armastasin seda muusikat ja oma pikki juukseid. Mõtlesin, kas suudan üldse ilma nendeta elada. Kuna olin oma loomult vägivaldne, siis teadsin, et mul tuleb õppida end valitsema. Piiblit uurides hakkasin aga Jehoovat üha enam armastama. Teadmised Jumala armastuse, kannatlikkuse ja halastuse kohta tegid ta mulle väga kalliks. Palusin Jehoovat, et ta aitaks mul end muuta, ning ta on seda teinud. Olen isiklikult kogenud, kui tõesed on sõnad kirjakohas Heebrealastele 4:12. See salm ütleb: „Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas.”

Kui hakkasin Jehoova tunnistajatega läbi käima, avastasin, et nad erinevad teistest. Esimest korda elus nägin tõelist armastust, mis väljendus tegudes. Niisugust armastust võis eriti selgelt näha Jehoova tunnistajate suurtel kokkutulekutel. Mulle avaldas muljet, millise innukusega vabatahtlikud töötasid, et teha need kogunemised teiste jaoks mõnusamaks.

KUIDAS MU ELU ON PARANENUD: Jehoova abiga olen õppinud end vaos hoidma. Ma tunnen, et ma pole enam nii enesekeskne ja uhke.

Pean tunnistama, et mõnda aega igatsesin taga oma endist eluviisi – kuid mitte enam. Olen nüüd leidnud oma elule tõelise eesmärgi. Mul on heameel, et olen õppinud huvituma teistest inimestest ja nende heaolust.

„Mul on hea meel, et hoolin teistest.” GEOFFREY NOBLE

VANUS: 59

PÄRITOLUMAA: AMEERIKA ÜHENDRIIGID

VARASEM ELU: EI TUNNUSTANUD VÕIMUDE EGA RELIGIOONI AUTORITEETI

MINU MINEVIK: Kasvasin üles Massachusettsi osariigis mereäärses Ipswichi linnas, kus elas peamiselt töölisklass. Täiskasvanuna otsustasin kolida kõrvalisse paika, Vermonti osariiki. Põhja-Ameerika tavapärase elustiiliga võrreldes elasime oma tüdrukuga väga spartalikult. Majas ei olnud elektrit, seega kütsime ja tegime süüa puudega, mida korjasime metsast. Meil oli välikäimla ning suurema osa aastast puudus kraanivesi. Me ei hoolinud ühiskonnas kehtivatest mõõdupuudest ja seda võis näha ka meie välimusest. Oli aeg, kui tundsin  uhkust selle üle, et ma polnud end kuus kuud kamminud.

Sel ajal osalesid Ameerika Ühendriigid Vietnami sõjas. See mõjutas mu suhtumist võimukandjatesse. Nägin nii valitsuse kui ka religiooni silmakirjalikkust. Ma tundsin, et neilt ei ole oodata mingeid vastuseid ning et igaühel endal tuleb otsustada, mis on õige ja mis väär. Seetõttu ei olnud minu meelest vale varastada, kui ma midagi vajasin.

KUIDAS PIIBEL MUUTIS MU ELU: Olin koos oma tüdrukuga hakanud Piiblit lugema, kuid ei saanud midagi aru. Tarvitasin narkootikume, ehkki püüdsin sellest harjumusest vabaneda. Mu elukaaslane soovis, et me abielluks ja saaks lapsi. Just sel ajal külastas meid üks Jehoova tunnistaja ning hakkas meiega Piiblit uurima.

Peagi suutsin vabaneda oma halbadest harjumustest, ent palju raskem oli muuta oma suhtumist autoriteeti. Mul oli tavaks kõike kahtluse alla seada. Olin saanud suhteliselt vaba kasvatuse, seega oli mul raske leppida mõttega, et peaksin elama kellegi teise reeglite järgi.

Ma olen alati uskunud Loojasse, kuid mul oli temast vaid ebamäärane ettekujutus. Piiblit uurides õppisin aga paremini tundma Jehoova Jumala isiksust. Nägin selgelt, mida ta minult ootab. Tema normid ei ole ebamäärased. Samuti sain teada, et tal on kindel eesmärk teha maast paradiis (2. Peetruse 3:13). Nende tõdede mõistmine ajendas mind end muutma, et võiksin saada Jumala teenijaks.

Mulle avaldas eriti sügavat muljet see, et Jehoova tunnistajad keeldusid sõjas osalemast. Seda Piibli põhimõtet ei järginud ükski teine mulle teadaolev ülemaailmne religioon.

Teadsin, et kui tahan teenida Jehoovat, tuleb mul oma välimust korrastada. Alguses tundsin ebamugavust, kui püüdsin riietuda Piibli mõõdupuu järgi, millest Jehoova tunnistajad juhinduvad. Ei minul ega kellelgi mu sõpradest polnud päevasärki, viigipükse ega korralikke kingi. Ja otse loomulikult polnud mul lipsu! Kuid lasin juukseid lõigata ja korrastasin oma välimust. Mäletan esimest korda, kui olin ukselt uksele kuulutustööl. Nägin klaasilt oma peegelpilti ja mõtlesin: mida ma olen küll endaga teinud. Lõpuks siiski harjusin oma uutmoodi väljanägemisega.

KUIDAS MU ELU ON PARANENUD: Ma abiellusin oma tüdrukuga ning me oleme siiani õnnelikus abielus. Oleme kasvatanud oma lapsi nii, et ka nemad on hakanud Jehoovat armastama ja teenima. Samuti on mul olnud heameel aidata teistel õppida neidsamu Piibli tõdesid, mis aitasid minul oma elu muuta.

Olin kunagi uhke selle üle, et mulle ei lähe korda teiste arvamus. Nüüd on mul hea meel, et hoolin teistest ja teised hoolivad minust.

[Väljavõte lk 26]

„Olin valmis kõndima kilomeetreid vaid selleks, et saada üks marihuaanaga täidetud sigaret”

[Väljavõte lk 28]

„See, mida ma Piiblist teada sain, andis mu elule uue suuna”

[Väljavõte lk 29]

„Tundsin ebamugavust, kui püüdsin riietuda Piibli mõõdupuu järgi, millest Jehoova tunnistajad juhinduvad”