Kas imed on võimalikud? Kolm levinud vastuväidet

1. VASTUVÄIDE: imed on võimatud, sest nad on vastuolus loodusseadustega. Inimeste arusaam loodusseadustest põhineb sellel, mida teadlased on looduses kehtivate seaduspärasuste kohta avastanud. Teatud mõttes sarnanevad loodusseadused aga grammatikareeglitega — nii ühe kui teise puhul on võimalikud erandid. Meie arusaam looduses kehtivatest reeglitest võib olla vägagi piiratud (Iiob 38:4). Pühendunud teadlane võib terve oma elu mingit konkreetset loodusseadust uurida, ent kõigest üks erand senituntud seaduspärasuses võib tema arusaama uuritavast loodusseadusest täielikult muuta.

Üks humoristlik lugu illustreerib seda, kui kerge on poolikute faktide põhjal vale järeldus teha. Inglise filosoof John Locke (1632—1704) jutustas järgmise loo Hollandi saadikust ja Siiami kuningast. Saadik kirjeldas kuningale oma kodumaad ja märkis, et seal on elevandil vahel võimalik isegi vee peal kõndida. See mõte oli aga kuninga meelest absurdne ja ta arvas, et saadik valetab. Tegelikult kirjeldas saadik lihtsalt nähtust, millega kuningas ise polnud kunagi kokku puutunud. Kuningas ei teadnud, et külmudes muutub vesi jääks ja suudab kanda koguni elevandi raskust. Asi tundus kuningale võimatu, sest tal polnud selles vallas küllaldaselt teadmisi.

Vaadelgem nüüd paari praegusaja saavutust, mis võisid mõnekümne aasta eest täiesti võimatud tunduda.

● Lennuk suudab vedada rohkem kui 800 sõitjat vahepeatusteta New Yorgist Singapuri reisikiirusega 900 kilomeetrit tunnis.

● Videokonverents võimaldab eri maailmajagudes  asuvatel inimestel silmast silma vestlusi pidada.

● Tuhandeid laule saab talletada tikutopsist väiksemale andmekandjale.

● Kirurgid oskavad siirdada südant ja teisi elundeid.

Mida on nende faktide põhjal loogiline järeldada? Kindlasti seda, et kui juba inimesed on saatnud korda tegusid, mis veel üsna hiljuti tundusid võimatud, siis suudab kahtlemata ka Jumal, kes on loonud universumi, teha imepäraseid tegusid, mida inimesed praegu veel täielikult ei mõista ega suuda järele teha (1. Moosese 18:14; Matteuse 19:26). *

2. VASTUVÄIDE: Piibel räägib imedest lihtsalt selleks, et inimesi uskuma meelitada. Piibel ei käsi meil uskuda kõiki imesid. Vastupidi, Piiblis hoiatatakse, et me poleks kärmed kõiksugu imesid ja vägevaid tegusid Jumalale omistama. Seal on selge sõnaga öeldud: „Vastuhakkaja aga tuleb saatana toimel kõiksugu vägevate tegude, eksitavate tunnustähtede ja imedega ning ahvatleb igati ülekohtule” (2. Tessalooniklastele 2:9, 10, „Sõna seletus” *).

Ka Jeesus Kristus hoiatas, et tuleb palju neid, kes väidavad end olevat tema jüngrid, kuid kes tegelikult seda pole. Ta sõnas, et mõned isegi ütlevad talle: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ette kuulutanud ja sinu nimel välja ajanud kurje vaime ja sinu  nimel korda saatnud palju imetegusid?” (Matteuse 7:22, E. Salumaa, 2001). Jeesus ütles, et ta ei pea niisuguseid inimesi oma järelkäijateks (Matteuse 7:23). Nagu näha, ei õpetanud Jeesus, et kõigi imede taga on Jumal.

Jumal ei oota, et tema teenijate usk rajaneks lihtsalt imedel. Usk peaks hoopis toetuma kindlalt faktidele (Heebrealastele 11:1).

Vaadelgem üht enim tuntud imet Piiblis, nimelt Jeesus Kristuse ülesäratamist. Aastaid pärast seda sündmust hakkasid mõned Korintose kristlased kahtlema, kas Jeesus on tõesti üles äratatud. Kuidas apostel Paulus neid kristlasi aitas? Kas ta käskis neil lihtsalt uskuda ja kõik? Ei. Selle asemel tuletas ta neile meelde teada-tuntud fakte. Ta ütles Jeesuse kohta, et „ta maeti, jah, et ta on üles äratatud kolmandal päeval vastavalt pühakirjale; ja et ta ilmus Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele. Pärast seda ilmus ta ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus” (1. Korintlastele 15:4—8).

Kas oli tõesti tähtis, et kristlased seda imet usuksid? Paulus kirjutas edasi: „Kui Kristust pole üles äratatud, siis on meie kuulutamine asjatu ja meie usk on asjatu” (1. Korintlastele 15:14). Niisiis oli see Pauluse sõnul tähtis küsimus. Jeesus kas oli üles äratatud või mitte. Paulus uskus, et oli, sest ülesäratud Jeesust olid näinud sajad inimesed, kes olid sel ajal veel elus. Pealegi olid need inimesed valmis pigem surema, kui nähtut maha salgama (1. Korintlastele 15:17—19).

3. VASTUVÄIDE: imed on lihtsalt loodusnähtused, mida võhiklikud inimesed valesti tõlgendavad. Mõned õpetlased väidavad, et Piibli imed olid tavalised loodusnähtused, mis ei nõudnud mingit jumalikku sekkumist. Nende meelest teeb niisugune selgitus piiblilood usutavamaks. Kuigi on tõsi, et mõnede imedega olid seotud loodusnähtused, nagu maavärinad ja maalihked, või ka näiteks taudid, on neil õpetlaste selgitustel üks ühine puudus. Need jätavad kahe silma vahele nende imetegude täpse ajastuse, nagu Piibel selle välja toob.

Näiteks on mõned väitnud, et esimene Egiptust tabanud nuhtlus, Niiluse vee muutumine vereks, polnud mitte ime, vaid et selle põhjustas Niiluse veega kaasa uhutud punane muda, mis sisaldas punakat värvi viburloomi. Piiblilugu ütleb aga, et jõevesi muutus vereks, mitte punaseks mudaks. Kirjakoha 2. Moosese 7:14—21 tähelepanelikul lugemisel märkame, et see ime toimus siis, kui Aaron lõi Moosese juhise kohaselt kepiga Niiluse vett. Isegi kui jõevee muundumine oleks olnud lihtsalt loodusnähtus, oleks selle sündmuse langemine hetkele, mil Aaron lõi jõevett, olnud juba iseenesest ime.

Üks teine täpselt ajastatud ime leidis aset iisraellaste jõudmisel Tõotatud Maale. Iisraeli rahva teed tõkestas Jordani jõgi ja parajasti oli suurvee aeg. Piibel jutustab toimunust: „Niipea kui need, kes kandsid laegast, jõudsid Jordani äärde ja laegast kandvate preestrite jalad puudutasid vee äärt ..., jäi ülalt poolt voolav vesi seisma, jäädes paisu taha väga kaugel Aadami juures” (Joosua 3:15, 16). Kas veevool peatus maavärina või maalihke tõttu? Jutustus seda ei ütle. Kuid sündmus oli imepäraselt ajastatud. See toimus täpselt Jehoova öeldud hetkel (Joosua 3:7, 8, 13).

Kas imed on siis võimalikud? Piibel näitab, et on. Piibli sõnul pole need pelgalt loodusnähtused. Kas on siis loogiline eitada imesid lihtsalt seetõttu, et neid ei toimu iga päev?

[Allmärkused]

[Pilt lk 5]

Mitte just väga palju aastakümneid tagasi tundus inimestele võimatu, et nad võiksid lennata mitmesajakilomeetrise tunnikiirusega