Sõbrad suhtlevad omavahel ning see aitab neil sõprust hoida ja süvendada. Samamoodi soovib Jumal, et me temaga räägiksime, sest ta tahab, et meil oleksid temaga soojad sõprussuhted. Ta ütleb: „Te hüüate mind ning tulete ja palvetate minu poole ja ma kuulan teid.” (Jeremija 29:12.) Kui me Jumalaga räägime, saame temaga lähedasemaks. (Jaakobuse 4:8.) Piibel kinnitab: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad.” (Laul 145:18.) Mida rohkem me Jumala poole palvetame, seda sügavamaks muutub meie sõprus temaga.

Jeesus ütles: „Kes teie seast, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi? Või kui ta palub kala, annaks talle mao? Kui nüüd teie ... oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab head neile, kes teda paluvad!” (Matteuse 7:9–11.) Jumal soovib, et me temaga palves räägiksime, sest ta hoolib meist ja tahab meid aidata. (1. Peetruse 5:7.) Ta soovib, et räägiksime temaga isegi siis, kui midagi on halvasti. Piibel ütleb: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid andke Jumalale palve ja anumisega teada kõik, mida te vajate, väljendades ka tänu.” (Filiplastele 4:6.)

Inimloomuse asjatundjad on täheldanud, et vajadust palvetada tunnevad sajad miljonid inimesed, kelle hulgas on isegi ateiste ja agnostikuid. * See kinnitab tõsiasja, et inimesed on loodud vajadusega Jumala juhatuse järele. Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” (Matteuse 5:3.) Üks võimalus seda vajadust täita on korrapäraselt Jumalaga suhelda.

Kui teeme nii, nagu Jumal soovib, ja räägime temaga palves, siis mida head võib see endaga kaasa tuua?