Piibliõpetlased tunnistavad tõsiasja, et Jumala isikunimi esineb Piibli heebreakeelse osa algtekstis tetragrammi kujul (יהוה) umbes 7000 korda. Paljud on aga seisukohal, et seda ei leidunud kreekakeelse osa algtekstis. Sel põhjusel pole tänapäeval enamikus niinimetatud uue testamendi tõlgetes Jehoova nime. Ka neis kreekakeelse osa salmides, kus tsiteeritakse heebreakeelset osa, ei kasuta enamik piiblitõlkijaid tetragrammi vastena Jumala nime, vaid austavat nimetust Issand.

„Uue maailma tõlge” ei järgi seda üldlevinud suundumust. Selles tõlkes esineb kreekakeelses osas nimi Jehoova kokku 237 korda. Tõlkijad tegid sellekohase otsuse, arvestades kahe olulise teguriga. Esiteks, tänapäeval olemasolevad kreekakeelsed käsikirjad pole originaalid. Tuhandetest praeguseni säilinud koopiatest tehti suurem osa vähemalt kaks sajandit pärast originaalide kirjutamist. Teiseks, tolleaegsed ümberkirjutajad asendasid tetragrammi kreekakeelse sõnaga kyrios, mis tähendab „isand”, või siis kirjutasid ümber käsikirju, kus seda oli juba tehtud.

„Uue maailma tõlke” komitee on veendunud, et algsetes kreekakeelsetes käsikirjades esines tetragramm. See veendumus põhineb järgmistel tõenditel.

• Jeesuse ja apostlite päevil sisaldasid Piibli heebreakeelse osa käsikirjad läbivalt tetragrammi. Varasematel aegadel seadsid vähesed selle tõsiasja kahtluse alla. Kumrani lähedalt leitud heebreakeelsed käsikirjad (mis on dateeritud esimesse sajandisse m.a.j) on nüüdseks seadnud selle tõsiasja väljapoole igasugust kahtlust.

• Tetragramm esines Jeesuse ja apostlite päevil Piibli heebreakeelse osa kreekakeelses tõlkes. Sajandeid arvasid õpetlased, et Piibli heebreakeelse osa kreekakeelses tõlkes (Septuagintas) polnud tetragrammi. Kuid 20. sajandi keskpaiku äratasid teadlaste tähelepanu mõned väga vanad fragmendid Septuagintast, mis oli kasutusel Jeesuse ajal. Neil fragmentidel on Jumala nimi, mis on kirjutatud heebrea tähtedega. Seega sisaldasid Jeesuse-aegsed kreekakeelsed piiblikäsikirjad Jumala nime. Kuid 4. sajandil ei leidunud tuntumates Septuaginta käsikirjades (nagu Codex Vaticanus ja Codex Sinaiticus) Jumala nime enam mitte kusagil 1. Moosese raamatust kuni Malakini, kus see oli olnud varasemates käsikirjades. Seepärast pole üllatav, et sellest ajast pärit piiblikäsikirjades pole Jumala nime ka Piibli kreekakeelses osas.

  Jeesus ütles palves Jumalale: „Ma olen avaldanud su nime inimestele, kelle sa oled andnud mulle maailmast.” Samuti ütles ta, et ta annab seda nime inimestele teada ka edaspidi.

• Piibli kreekakeelsest osast on näha, et Jeesus kasutas sageli Jumala nime ja tegi selle teistele teatavaks. Jeesus ütles palves Jumalale: „Ma olen avaldanud su nime inimestele, kelle sa oled andnud mulle maailmast.” Samuti ütles ta, et ta annab seda nime inimestele teada ka edaspidi. (Johannese 17:6, 11, 12, 26.)

• Kuna Piibli kreekakeelne osa on Jumala vaimu mõjutusel kirjutatud jätk heebreakeelsele osale, oleks nime Jehoova järsk kadumine kreekakeelsest osast vastuoluline. Esimese sajandi keskpaiku ütles Jeesuse jünger Jaakobus Jeruusalemma vanematele: „Simeon on selgitanud, kuidas Jumal ise on pööranud tähelepanu mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime.” (Apostlite teod 15:14.) Pole loogiline, et Jaakobus oleks midagi sellist öelnud, kui esimesel sajandil ei oleks Jumala nime tuntud ega kasutatud.

• Piibli kreekakeelses osas esineb Jumala nime lühivorm. Piiblisalmides Ilmutus 19:1, 3, 4, 6 sisaldub Jumala nimi sõnas „halleluuja”. See tuleneb heebreakeelsest väljendist, mis tähendab „kiitke Jaahi”. Jaah on nime Jehoova lühivorm. Paljud nimed Piibli kreekakeelses osas sisaldavad Jumala nime. Nagu mitmed teatmeteosed selgitavad, tähendab nimi Jeesus „Jehoova on pääste”.

• Vanad juutide ülestähendused osutavad sellele, et juudikristlased kasutasid oma kirjutistes Jumala nime. Suulise seaduse kogumikus Toseftas, mille kirjutamine lõpetati umbes aastal 300, on öeldud kristlike kirjutiste kohta, mis hingamispäeval ära põletati: „Evangelistide ja min’ide [ilmselt juudikristlaste] raamatuid tulest ei säästeta. Kui need leitakse, on need lubatud sealsamas ära põletada ühes neis esineva Jumala nimega.” Sama allikas tsiteerib 2. sajandi alguses elanud rabi Jose’d Galileast, kelle sõnul muudel nädalapäevadel „lõigatakse neist [ilmselt kristlikest kirjutistest] Jumala nimega kohad välja ja pannakse kõrvale ning ülejäänu põletatakse ära”.

• Mõnede piibliõpetlaste arvates on väga tõenäoline, et Jumala nimi esines Piibli kreekakeelse osa neis salmides, kus tsiteeriti heebreakeelset osa. Väljaandes „The Anchor Bible Dictionary” on öeldud teema all „Tetragramm Uues Testamendis”: „On tõendeid, et kui U[us] T[estament] kirja pandi, esines tetragramm, Jumala nimi Jahve, seal kas osas või kõigis kohtades, kus tsiteeriti V[ana] T[estamenti].” Õpetlane George Howard lausub: „Kuna tetragramm esines tollal veel kreekakeelses Piiblis [Septuagintas], mis oli algkiriku pühakiri, on mõistlik uskuda, et UT kirjutajad säilitasid tetragrammi tekstides, kus nad seda pühakirja tsiteerisid.”

• Tunnustatud piiblitõlkijad on kasutanud Piibli kreekakeelse osa tõlkes Jumala nime. „Uue maailma tõlge” pole sugugi esimene, mis seda teeb. Ainuüksi saksa keeles esineb 11-s Piibli kreekakeelse osa tõlkes nimekuju Jehova(h) või Jahwe (saksakeelsete nimekujude kirjapildis esineb väikseid variatsioone) ning neli tõlkijat lisab Jumala nime sulgudesse sõna „Issand” taha. Rohkem kui 70 saksakeelset tõlget paneb selle nime allmärkustesse või kommentaaridesse. Inglise keeles kasutavad Jumala nime näiteks Herman Heinfetter oma tõlkes „A Literal Translation of the New Testament ... From the Text of the Vatican Manuscript” (1863) ja Benjamin Wilson oma tõlkes „The Emphatic Diaglott” (1864). Prantsuskeelsetest tõlgetest võib tuua näiteks järgmised: „Bible de Darby” (1940), kus esineb nimekuju Jéhovah mõnes allmärkuses; „Bible de Chouraqui” (1985), kus esineb IHVH; Claude Tresmontant’i tõlgitud evangeeliumid ja Ilmutusraamat (ajavahemikus 1984–1988), kus esineb yhwh. Hispaania keeles kasutas 20. sajandi alguses tõlkija Pablo Besson oma tõlkes nimekuju Jehová kirjakohtades Luuka 2:15 ja Juuda 14 ning allmärkustes pakub ta rohkem kui 100 korral võimalikuks tõlkevasteks Jumala nime. Juba kaua enne neid tõlkeid, alates 16. sajandist, esines Piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tetragramm paljudes salmides.

• Rohkem kui sajas keeles sisaldavad Piibli kreekakeelse osa tõlked Jumala nime. Paljudes Euroopa, Aasia, Aafrika ja Vaikse ookeani saarte keeltes, samuti paljudes Ameerika põliskeeltes kasutatakse Jumala nime rohkesti. Tõlkijad, kes Piiblit nendesse keeltesse tõlkisid, kasutasid Jumala nime samalaadsetel põhjustel, millest eespool räägiti. Mõned neist tõlgetest on tehtud hiljuti, näiteks rotumakeelne tõlge (1999), kus nimekuju Jihova esineb 48 salmis kokku 51 korda, ja batakikeelne tõlge (1989), kus esineb nimekuju Jahowa 110 korda (bataki keelt kõneldakse Indoneesias).

Seega on olemas kindel alus Jumala nime Jehoova kasutamiseks Piibli kreekakeelse osa tõlkes. Just seda ongi „Uue maailma tõlke” tõlkijad teinud. Nad peavad Jumala nimest sügavalt lugu ega taha aukartusest Jumala vastu jätta tõlkest välja midagi, mis oli algtekstis. (Ilmutus 22:18, 19.)