kreeka keelt kõnelevad juudid. Sõna-sõnalt „hellenistid”. Kreeka sõna hellenistés ei leidu ei kreeka ega hellenistlikus juudi kirjanduses. Kontekst annab aga alust tõlkida seda fraasiga „kreeka keelt kõnelevad juudid”. Sama vaste on ka paljudes sõnaraamatutes. Tol ajal olid kõik Jeruusalemmas elavad kristlased kas juudid või proselüüdid, ka need, kes kõnelesid kreeka keelt. (Ap 10:28, 35, 44–48.) Siin vastandatakse kreeka keelt kõnelevaid juute heebrea keelt kõnelevatele juutidele (kreekakeelses algtekstis sõna-sõnalt „heebrealased”; mitmusevorm sõnast ebraíos „heebrealane”). Hellenistid olid seega juudid, kes suhtlesid omavahel kreeka keeles ja kes olid tulnud Jeruusalemma Rooma impeeriumi eri osadest, võib-olla ka Dekapolisest. Heebrea keelt kõnelevad juudid olid aga tõenäoliselt pärit Juudamaalt ja Galileast. Need kaks rühma juudikristlasi olid mõnevõrra erineva kultuuritaustaga. (Vt Ap 9:29 kommentaari.)

heebrea keelt kõnelevate juutide. Sõna-sõnalt „heebrealaste”. Kreeka sõna ebraíos (ainsuses) tähendab iisraellast, heebrealast. (2Ko 11:22; Flp 3:5.) Siin salmis mõeldakse sellega aga heebrea keelt kõnelevaid juudikristlasi vastandina kreeka keelt kõnelevatele juudikristlastele. (Vt selle salmi kommentaari kreeka keelt kõnelevad juudid ja Joh 5:2 kommentaari.)

toidujagamises. Võib tõlkida ka „abiandmises”. Kr diakonía (teenistus, abi, teenimine, toetamine). Nimisõna diakonía kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:2 ja Lu 8:3 kommentaari.)

õige. Sõna-sõnalt „meeldiv”. Kui apostlid oleksid Jumala sõna kõrvale jätnud ja keskendunud toidujagamisele, poleks see olnud meelt mööda ei Jumalale ega apostlitele endile. (Ap 6:4.)

keskendume toidujagamisele. Võib tõlkida ka „teenime toidulauas”, „hoolitseme toidulaudade eest”. Verbi diakonéo kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:1 ja Lu 8:3 kommentaari.)

kel on hea maine. Võib tõlkida ka „kes on sobivaks tunnistatud”. Siin esineb kreeka verbi martyréo (tunnistust andma) passiivivorm. Need mehed pidid olema usaldusväärsed, sest peale toidujagamise tuli neil tegeleda ka rahaga, osta toitu ja hoida raamatupidamist korras. Samuti pidid nad olema täis püha vaimu ja tarkust, mis tähendab, et nende elust pidi olema näha, et neid juhib püha vaim ja jumalik tarkus. Lahendamist vajas delikaatne küsimus. Kuna koguduses oli juba probleeme ja lahkarvamusi, oli tähtis, et asjaga tegeleksid kogenud, tasakaalukad, taktitundelised mehed. Üks valitutest oli Stefanos, kelle kaitsekõnest sanhedrini ees ilmneb, et ta vastas igati neile nõuetele. (Ap 7:2–53.)

Jumala sõna õpetamisele. Võib tõlkida ka „sõna teenimisele”. Siin esineb sama kreeka sõna (diakonía), mis on ka tekstis Ap 6:1. Seega räägitakse neis salmides kahest kristliku teenistuse valdkonnast: sellest, et puudustkannatavatele usukaaslastele tuleb erapooletult toiduabi anda, ja vaimse toidu andmisest. Apostlid mõistsid, et neil poleks õige pühendada oma aega toidujagamisele, selle asemel et palvetamise, pühakirja uurimise, õpetamise ja karjasetöö kaudu kogudusele vaimset toitu anda. Samas teadsid nad, et vaeste lesknaiste eest hoolitsemine on kristliku teenistuse lahutamatu osa. Hiljem kirjutas Jaakobus, et õige jumalateenimine tähendab muu hulgas seda, et tuleb hoolitseda orbude ja lesknaiste eest nende raskustes. (Jk 1:27.) Apostlid hoidsid aga meeles oma tähtsaimat kohustust hoolitseda kõigi jüngrite, sealhulgas lesknaiste vaimse toidulaua eest.

Stefanose, ... Filippuse, Prokorose, Nikanori, Timoni, Parmenase ja Nikolaose. Kõik need on kreeka nimed, mistõttu võib arvata, et apostlid valisid kõigi Jeruusalemma koguduse tublide meeste hulgast välja just kreeka keelt kõnelevad juudid või proselüüdid. Ent kuna ainult Nikolaos öeldakse olevat Antiookiast pärit proselüüdi, on võimalik, et ta oli nende meeste hulgas ainuke mittejuut. Kreeka nimed olid juutide seas tavalised. Siiski näib, et apostlitest koosnev juhtiv kogu ei teinud oma valikut huupi, vaid võttis arvesse kreeka keelt kõnelevate juutide tundeid. (Ap 6:1–6.)

Antiookiast. See on piiblis esimene koht, kus seda linna mainitakse. Antiookia asus umbes 500 km Jeruusalemmast põhja pool. Aastal 64 e.m.a sai see Rooma provintsi Süüria pealinnaks ning 1. sajandiks oli sellest saanud Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Antiookia oli väga ilus linn ning sel oli tohutu poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju. Samas oli see kurikuulus oma kõlvatuse poolest. Antiookias oli suur juutide kogukond, kes väidetavalt pööras suure hulga kreeka keelt kõnelevaid elanikke juudi usku. Üks neist pöördunuist oli Nikolaos, kellest hiljem sai kristlane. Barnabas ja Paulus olid Antiookias aasta aega ja õpetasid rahvast. Samuti alustas Paulus sealt oma misjonireise. „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap 11:26; vt kommentaare.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga, mida on mainitud tekstis Ap 13:14. (Vt Ap 13:14 kommentaari ja lisa B13.)

panid ... oma käed nende peale. Piibli heebreakeelses osas on räägitud nii inimestele kui ka loomadele käte pealepanemisest ning sel on eri tähendusi. (1Mo 48:14; 3Mo 16:21; 24:14.) Inimeste peale pandi käed tavaliselt selleks, et tunnustada nende positsiooni või määrata nad mingisse ametisse. (4Mo 8:10.) Näiteks pani Mooses käed Joosua peale, et tunnustada teda oma mantlipärijana. Seepeale sai Joosua täis tarkuse vaimu, nii et ta oli suuteline Iisraeli rahvast juhtima. (5Mo 34:9.) Tekstis Ap 6:6 öeldakse, et apostlid panid käed meeste peale, kelle nad määrasid vastutusrikkasse ametisse. Nad tegid seda pärast palvetamist, mis näitab, et nad soovisid järgida Jumala juhatust. Hiljem määras koguduse vanematekogu käte pealepanemisega ametisse ka Timoteose. (1Ti 4:14.) Timoteosel omakorda oli voli määrata käte pealepanemisega ametisse teisi, kuid ainult pärast seda, kui ta oli veendunud, et nad vastavad nõuetele. (1Ti 5:22.)

imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

vabakslastute sünagoogist. Mõeldakse rühma juute või proselüüte, kes kogunesid selleks, et üheskoos palvetada ja pühakirja lugeda. Arvatavasti oli tegu roomlaste vabaks lastud vangide või orjadega.

vanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.

otsekui ingli pale. Nii heebrea kui ka kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendab sõnumitoojat. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Inglid on Jumala sõnumitoojad ning nad on kartmatud ja täis rahu, sest nad on veendunud, et Jumal on nendega. Stefanose näost õhkus Jumala sõnumitooja rahu. Sealt puudus igasugune süütunne. Tema näoilmest oli selgelt näha veendumust, et auhiilguse Jumal on temaga. (Ap 7:2.)