Luuka evangeelium 7:1–50

7  Kui Jeesus oli öelnud rahvale kõik, mida ta oli soovinud, läks ta Kapernauma. 2  Seal oli ühe sadakonnaülema ori, keda see kalliks pidas, raskesti haige ja suremas.+ 3  Kui see väeülem Jeesusest kuulis, saatis ta mõned juutide vanemad tema juurde, et nad paluksid tal tulla ja tema ori terveks teha. 4  Nad tulid Jeesuse juurde ja anusid teda: „Ta on väärt, et sa teda aitaksid, 5  sest ta armastab meie rahvast ja tema oli see, kes ehitas meile sünagoogi.” 6  Jeesus läks nendega kaasa. Kui ta ei olnud majast enam kaugel, saatis sadakonnaülem oma sõbrad talle ütlema: „Isand, ära tee endale tüli, sest ma pole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid.+ 7  Seepärast ei pidanud ma ennast vääriliseks sinu juurde tulema. Ütle vaid sõna ja mu sulane saab terveks. 8  Minagi pean teistele alluma ja minu sõdurid alluvad mulle. Kui ma ütlen ühele: „Mine!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule!”, siis ta tuleb, ja oma orjale: „Tee seda!”, siis ta teeb.” 9  Seda kuuldes Jeesus imestas ja pöördus teda saatva rahvahulga poole: „Ma ütlen teile: isegi Iisraelis pole ma leidnud nii suurt usku.”+ 10  Majja tagasi jõudes nägid käskjalad, et ori on hea tervise juures.+ 11  Peagi pärast seda läks Jeesus Naini linna ning tema jüngrid ja hulk rahvast läksid koos temaga. 12  Kui ta linna värava ligi jõudis, kanti* sealt välja surnut, oma ema ainsat poega.+ See naine oli lesk ja teda saatis suur hulk linnarahvast. 13  Kui Isand teda märkas, hakkas tal temast kahju+ ning ta ütles talle: „Ära nuta.”+ 14  Jeesus astus surnuraami juurde ja puudutas seda ning kandjad jäid seisma. Siis ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle: tõuse üles*!”+ 15  Surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis poja ta emale.+ 16  Kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Suur prohvet on tõusnud meie hulgas!”+ ja „Jumal on pööranud pilgu oma rahvale!”+ 17  Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kõikjale ümbruskonda. 18  Johannese jüngrid rääkisid kõigest sellest Johannesele.+ 19  Siis kutsus Johannes kaks oma jüngrit ja saatis nad Isanda juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema,+ või peame ootama kedagi teist?” 20  Kui mehed Jeesuse juurde jõudsid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?”” 21  Samal ajal tervendas Jeesus paljusid tõbedest ja piinarikastest haigustest+ ning ajas välja kurje vaime ja kinkis paljudele pimedatele nägemise. 22  Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad,+ jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad,+ surnud äratatakse üles ja vaestele räägitakse head sõnumit.+ 23  Õnnelik on see, kes minus ei kahtle*.”+ 24  Kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele Johannesest rääkima: „Mida te läksite kõrbesse vaatama? Kas tuules õõtsuvat pilliroogu?+ 25  Mida te siis läksite vaatama? Kas uhkeisse* rõivaisse riietatud inimest?+ Eks need, kes kannavad uhkeid rõivaid ja elavad luksuses, ole kuningakodades. 26  Tõepoolest, mida te siis läksite sinna vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, et veel palju enamat kui prohvetit.+ 27  Tema on see, kellest on kirjutatud: „Ma* läkitan sinu ees oma saadiku, kes valmistab ette su tee.”+ 28  Ma ütlen teile: naistest sündinute seas pole kedagi suuremat Johannesest, ent väikseim Jumala kuningriigis* on temast suurem.”+ 29  Kui kogu rahvas ja maksukogujad seda kuulsid, tunnistasid nad, et Jumal on õiglane, sest nad olid lasknud end Johannesel ristida.+ 30  Kuna aga variserid ja seadusetundjad suhtusid põlgusega neile teada antud Jumala tahtesse*,+ ei olnud nad lasknud end Johannesel ristida. 31  „Kellega ma peaksin võrdlema selle põlvkonna inimesi, kellega nad sarnanevad?+ 32  Nad on nagu lapsed, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele: „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei nutnud!” 33  Sama lugu on sellega: Ristija Johannes on tulnud, ei söö leiba ega joo veini,+ kuid teie ütlete: „Temas on deemon”; 34  Inimesepoeg on tulnud, sööb ja joob, aga teie ütlete: „See* mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”+ 35  Ometi ilmneb tarkus tegudest.”+ 36  Üks variser palus Jeesusel tulla enda poole sööma. Jeesus läkski selle variseri majja ja heitis laua äärde.+ 37  Siis* üks naine, kelle kohta teati*, et ta elab patust elu, sai teada, et Jeesus on söömas* selle variseri majas. Naine tõi alabasterpudeli healõhnalist õli+ 38  ja võttis koha sisse Jeesuse taga ta jalgade juures. Ta nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega ning kuivatas neid oma juustega. Samuti andis ta tema jalgadele hellalt suud ja valas nende peale healõhnalist õli. 39  Seda nähes arutles variser, kes oli Jeesuse külla kutsunud, endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes see naine selline on, kes teda puudutab — et ta on patune.”+ 40  Kuid Jeesus ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.” See sõnas: „Räägi, õpetaja.” 41  „Ühel laenuandjal oli kaks võlglast: üks oli talle võlgu 500 denaari, teine aga 50. 42  Kuna neil polnud millegagi tagasi maksta, tühistas ta suuremeelselt kummagi võla*. Kumb neist teda pärast seda rohkem armastas?” 43  Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem*.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus.” 44  Seejärel pööras ta end naise poole ja ütles Siimonile: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, kuid sina ei andnud vett mu jalgade tarvis. Aga see naine on niisutanud mu jalgu+ oma pisaratega ja kuivatanud neid oma juustega. 45  Sa ei andnud mulle tervituseks suud, aga see naine pole sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, lakanud mu jalgadele hellalt suud andmast. 46  Sa ei valanud mu pea peale õli, aga see naine on valanud mu jalgadele healõhnalist õli. 47  Ma ütlen sulle: tema armastus on nii suur sellepärast,+ et talle on palju* patte andeks antud.+ Aga selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene.” 48  Siis ütles ta naisele: „Sinu patud on andeks antud.”+ 49  Need, kes koos temaga laua ääres külitasid, mõtlesid: „Kes see mees küll on, et ta isegi patte andeks annab?”+ 50  Ent tema ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud,+ mine rahuga.”

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „näe! kanti”.
^ Võib tõlkida ka „ärka üles”.
^ Sõna-sõnalt „kes minu pärast ei komista”.
^ Võib tõlkida ka „pehmeisse”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Ma”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsuses”.
^ Võib tõlkida ka „nõusse”, „juhatusse”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! See”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Siis”.
^ Võib tõlkida ka „linnas teati”.
^ Võib tõlkida ka „külitab laua ääres”.
^ Võib tõlkida ka „andestas ta suuremeelselt neile mõlemale”.
^ Võib tõlkida ka „kellele ta rohkem andestas”.
^ Võib tõlkida ka „suuri”.

Kommentaarid

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

sadakonnaülema. Võib tõlkida ka „tsentuurio”, umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

saatis ta mõned juutide vanemad. Paralleeltekstis Mt 8:5 öeldakse, et Jeesuse juurde tuli sadakonnaülem. Juutide vanemad tegutsesid selles olukorras ilmselt kui väeülema käskjalad. Seda üksikasja mainib ainult Luukas.

Peagi pärast seda. Mõnes varases käsikirjas on siin fraas „järgmisel päeval”, kuid „Uue maailma tõlke” vastet toetavad vanemad ja usaldusväärsemad käsikirjad.

Naini linna. Galilea linn, mis asus umbes 35 km Kapernaumast edelas. Ilmselt tuli Jeesus Naini just Kapernaumast. (Lu 7:1–10.) Piibli kreekakeelses osas mainitakse Naini ainult selles salmis. Arvatakse, et see linn on tänapäeva Neini küla, mis asub muistse Moore künka loodeküljel Naatsaretist umbes 10 km lõunakagus. Praegu on see küla üsna väike, kuid sealkandis olevatest varemetest võib järeldada, et varem oli see suurem. Nain asub looduskaunis kohas ja sealt avaneb vaade Jisreeli tasandikule. Selles linnas leidis aset esimene kolmest piiblis mainitud juhtumist, kus Jeesus kellegi surnuist üles äratas (teised kaks toimusid Kapernaumas ja Betaanias). (Lu 8:49–56; Joh 11:1–44.) Umbes 900 aastat varem äratas prohvet Eliisa lähedalasuvas Suunemi linnas ellu ühe suunemlanna poja. (2Ku 4:8–37.)

linna värava. Naini kohta on kolm korda kasutatud kreeka sõna pólis (linn). See käib tavaliselt müüriga ümbritsetud linna kohta, kuid pole teada, kas Naini ümber oli müür. Kui linnamüüri polnud, võidi värava all mõelda majadevahelist sissepääsu, kust läks tee linna. Mõned arheoloogid aga on seisukohal, et Naini siiski ümbritses müür. Mõlemal juhul võisid Jeesus ja apostlid kohata matuserongkäiku Naini idapoolse sissepääsu juures. See asus mäeküljel olevate haudade pool tänapäeva Neinist kagus.

ainsat. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Jairuse ainsa tütre kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 8:41, 42; 9:38.) Septuagintas esineb sõna monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

hakkas tal temast kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

kaks oma jüngrit. Paralleeltekstis Mt 11:2, 3 öeldakse, et Ristija Johannes saatis Jeesuse juurde oma jüngrid. Luukas täpsustab, mitu neid oli.

pidalitõbised. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.

olid lasknud end Johannesel ristida. Võib tõlkida ka „olid lasknud end ristida Johannese ristimisega”. Kreeka sõna báptisma tähendab „sisse kastmine”. (Vt Mt 3:11 ja Mr 1:4 kommentaari.)

ei söö leiba ega joo veini. Vt Mt 11:18 kommentaari.

maksukogujate. Vt Mt 5:46 kommentaari.

Ometi ilmneb tarkus tegudest. Võib tõlkida ka „Ometi tunnistatakse tarkus õigeks tulemuste põhjal”. Sõna-sõnalt „Ometi mõistavad tarkuse õigeks kõik selle lapsed”. Algkeelses tekstis on tarkus siin isikustatud ja tal on lapsed. Tarkuse lapsed ehk teod – see tähendab Ristija Johannese ja Jeesuse teod ja käitumine – kinnitavad, et nende kahe mehe vastu esitatud süüdistused on valed. Sisuliselt ütleb Jeesus: „Vaadake meie tegusid ja käitumist ning te mõistate, et need süüdistused on valed.”

läkski selle variseri majja. Luukas on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et variserid kutsusid Jeesust enda poole sööma ja et Jeesus nõustus. Teised sarnased olukorrad on tekstides Lu 11:37; 14:1.

üks naine, kelle kohta teati, et ta elab patust elu. Sõna-sõnalt „üks naine, kes oli patune”. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (2Aj 6:36; Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates teada-tuntud patusele, kes elab amoraalset elu või teeb midagi ebaseaduslikku. (Lu 19:7, 8.) Ainult Luukas paneb kirja loo sellest patusest naisest, kes võis olla prostituut, ja sellest, kuidas ta Jeesuse jalgade peale õli valas. Kreeka väljend, mis on siin tõlgitud kui „kelle kohta teati”, tähendab sõna-sõnalt „kes oli”, kuid siin viidatakse ilmselt mõnele inimest iseloomustavale joonele või sellele, millisesse ühiskonnaklassi ta kuulub.

kaks võlglast. 1. sajandil elanud juutidele polnud laenuandja ja võlglase mõisted võõrad ning seepärast kasutas Jeesus neid vahel oma mõistujuttudes. (Mt 18:23–35; Lu 16:1–8.) Ainult Luukas paneb kirja mõistujutu kahest võlglasest, kellest ühe võlg on teise omast kümme korda suurem. Jeesus tõi selle näite, kuna teadis, kuidas tema võõrustaja Siimon suhtub naisesse, kes oli sisse tulnud ja valanud Jeesuse jalgade peale healõhnalist õli. (Lu 7:36–40.) Jeesus võrdleb pattu võlaga, mis on nii suur, et võlglane ei suuda seda tagasi maksta, ja toob välja jutu iva „Selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene”. (Lu 7:47; vt Mt 6:12, 18:27 ja Lu 11:4 kommentaari.)

denaari. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis ja mis kaalus u 3,85 g. Tekstist Mt 20:2 on näha, et Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise tööpäeva palk. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

vett mu jalgade tarvis. Piibliaegadel liiguti enamasti jalgsi. Osa lihtrahvast kõndis paljajalu, kuid paljud kandsid sandaale, mis koosnesid tallast ja nahkpaeltest. Majja sisenedes võeti sandaalid jalast. Külalise jalgade pesemine oli külalislahkuse märk. Seda tegi majaperemees või teenija või äärmisel juhul anti külalisele endale selle tarbeks vett. (1Mo 18:4; 24:32; 1Sa 25:41; Lu 7:37, 38.)

Sa ei andnud mulle tervituseks suud. Piibliaegadel oli suuandmine kiindumuse või lugupidamise märk. Suudeldi tavaliselt huultele (Õp 24:26, P 1997) või põsele ning erandjuhul võidi anda suud jalgadele (Lu 7:37, 38). Suuandmine oli tavaks mitte ainult suguluses olevate meeste ja naiste vahel (1Mo 29:11; 31:28), vaid ka suguluses olevate meeste vahel (1Mo 27:26, 27; 45:15; 2Mo 18:7; 2Sa 14:33). Samuti väljendasid nõnda kiindumust lähedased sõbrad. (1Sa 20:41, 42; 2Sa 19:39.)

Pildid ja videod

Kuningakojad
Kuningakojad

Kui Jeesus mainis neid, kes elavad kuningakodades (Mt 11:8; Lu 7:25), võis tema kuulajatele meenuda mõni paljudest Herodes Suure ehitatud luksuslikest paleedest. Fotol on üks osa tema talvepalee kompleksi varemetest Jeerikos. Selles hoones oli näiteks sammaskäiguga ümbritsetud vastuvõtusaal mõõtudega 29 × 19 m, sammaskäiguga ümbritsetud õued, mille ääres oli palju tubasid, ning kütte- ja jahutussüsteemidega termid. Palee juurde kuulus ka astanguline aed. Võimalik, et see palee pandi põlema ülestõusu ajal, mis toimus mõnikümmend aastat enne Ristija Johannese teenistuse algust. Palee taastas Herodese poeg Arhelaos.

Luust vilepill
Luust vilepill

Piibliaegadel valmistati vilepille ja flööte pilliroost, aga ka luust, isegi elevandiluust. Flööt oli üks populaarsemaid pille. Seda mängiti rõõmsatel sündmustel, näiteks pidulikel söömaaegadel ja pulmades. (1Ku 1:40; Jes 5:12; 30:29.) Lastel oli tavaks avalikes paikades seda kommet matkida. Flööti mängiti ka kurbadel puhkudel. Tihtipeale saatis elukutselisi nutunaisi flöödimängijate kurblik viis. Fotol näidatud vilepillifragment leiti Jeruusalemmast kiviprahi hulgast, kihistusest, mis on dateeritud aega, kui roomlased templi hävitasid. See on ligikaudu 15 cm pikk ja tehtud arvatavasti veise sääreluust.

Turg
Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.

Alabasterpudel
Alabasterpudel

Selliseid väikseid vaasisarnaseid lõhnaainepudeleid ehk alabastroneid tehti algselt ainult alabastrist, kaltsiumkarbonaadi erimist, mida leidus Egiptuses Alabastroni lähedal. Pildil olev pudel on leitud Egiptusest ning see on dateeritud vahemikku 150 e.m.a kuni 100 m.a.j. Hiljem hakati samasuguseid pudeleid valmistama ka odavamatest materjalidest, näiteks kipsist, ent kuna neid kasutati samal otstarbel, nimetati neidki alabastroniteks. Kallid võided ja parfüümid – nagu need, millega võiti Jeesust Galileas ühe variseri majas ja Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas – pandi alati ehtsast alabastrist pudelitesse.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Luuka 7
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty