Markuse evangeelium 3:1–35
Allmärkused
Kommentaarid
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
kas elu päästa või tappa. Võib tõlkida ka „kas hinge päästa või tappa”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
nördimusega ... ja olles ülimalt kurb. Ainult Markus paneb kirja, kuidas Jeesus reageeris, kui nägi usujuhtide südametust. (Mt 12:13; Lu 6:10.) See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees ja võis Jeesuse tundeid elavalt kirjeldada. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)
hakkasid ... salaplaani sepitsema. See on esimene kahest piiblis mainitud juhtumist, kus kaks vastasleeri, variserid ja Herodese pooldajad, hakkasid koos nõu pidama, et Jeesus ära tappa. Teist korda tegid nad seda ligi kaks aastat hiljem, kõigest kolm päeva enne Jeesuse hukkamist, mis näitab, et need kaks rühmitust pidasid Jeesuse vastu salaplaani pikema aja jooksul. (Mt 22:15–22.)
Herodese pooldajatega. Vt „Sõnaseletusi”.
mere. St Galilea mere. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)
Idumeast. Jeesuse teenistuse ajal oli Idumea Rooma Juudamaa provintsi lõunapoolseim regioon. (Vt lisa B10.) Vastav kreeka nimi tähendab „edomlaste [maa]”. Algselt asustasid edomlased Surnumerest lõunasse jääva ala. (Vt lisasid B3 ja B4.) Babüloonia kuningas Nabunaid alistas edomlased 6. sajandil e.m.a. 4. sajandiks e.m.a olid nende maa hõivanud Nabatea araablased. Edomlased olid seetõttu sunnitud minema põhja poole Negevisse kuni Hebronini. Seda piirkonda hakati nimetama Idumeaks. Hasmoneid (Makabeid) alistasid edomlased ning panid nad valiku ette: kas lasta end ümber lõigata ja elada juudi seaduse järgi või maalt lahkuda. Herodeste esiisad olid nende seas, kes soostusid järgima juudi seadust ja tavasid.
teiselt poolt Jordanit. Ilmselt viidatakse Jordanist idasse jäävale alale, mis on tuntud ka kui Perea (tuleneb kreeka sõnast péran, mis tähendab „teine pool”).
ei räägiks, kes ta on. Kuigi rüvedad vaimud teadsid, et Jeesus on Jumala poeg ja nimetasid teda nii (salm 11), ei lubanud Jeesus neil sellest rääkida. Nad on väljatõugatud, mässajad, kõige püha vihkajad ja Jumala vaenlased. (Vt Mr 1:25 kommentaari.) Hiljem, kui „ennustamise deemon” ärgitas üht tüdrukut Pauluse ja Siilase kohta ütlema: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala orjad ja nad kuulutavad teile päästeteed!”, ajas Paulus selle vaimu tüdrukust välja. (Ap 16:16–18.)
apostliteks. Võib tõlkida ka „saadikuteks”, „käskjalgadeks”. Kreeka sõna apóstolos tuleneb verbist apostéllo, mis esineb salmi lõpus ja on tõlgitud vastega „läkitas”. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)
kellele ta andis ka nime Peetrus. Nimi, mille Jeesus Siimonile andis, tähendab „kaljurünk; kivi”. (Joh 1:42.) Jeesus, kes suutis näha, et Naatanael on mees, kelles pole valelikkust (Joh 1:47), nägi ka seda, milline inimene on Peetrus. Peetrus oli mitmes mõttes võrreldav kaljuga, eriti pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)
Boanerges. Semiidi väljend, mis leidub ainult Markuse jutustuses. Jeesus andis Jaakobusele ja Johannesele selle nime tõenäoliselt nende tulise loomuse tõttu. (Lu 9:54.)
mis tähendab. Markus selgitab või tõlgib väljendeid, mis olid juutidest lugejatele tuttavad. Sellest võib järeldada, et ta kirjutas oma evangeeliumi peamiselt mittejuutidele.
Kõuepojad. Kui heebrea, aramea või kreeka keeles räägitakse kellestki kui kellegi või millegi pojast või poegadest, võidakse sellega mõelda mõnd esileküündivat omadust, mis on iseloomulik sellele inimesele või inimeste rühmale. (Vt selle salmi kommentaari Boanerges ja Ap 4:36 kommentaari.)
Bartolomeus. Tähendab „Tolmai poeg”. Arvatakse, et ta on sama kes Johannese evangeeliumi Naatanael. (Joh 1:45, 46.) Evangeeliumite võrdlemine toob välja, et Matteus ja Luukas mainivad Bartolomeust ja Filippust koos, nii nagu Johannes mainib koos Naatanaeli ja Filippust. (Mt 10:3; Lu 6:14.)
Alfeuse poeg Jaakobus. Ilmselt sama jünger, keda kutsutakse tekstis Mr 15:40 Jaakobus Nooremaks. Üldiselt arvatakse, et Alfeus on sama kes Kloopas (Joh 19:25), mis tähendaks, et ta oli „teise Maarja” abikaasa. (Mt 27:56; 28:1; Mr 15:40; 16:1; Lu 24:10.) Siin mainitud Alfeus ei ole ilmselt sama kes tekstis Mr 2:14 mainitud Leevi isa Alfeus.
Taddeus. Apostlite nimede hulgas tekstides Lu 6:16 ning Ap 1:13 puudub nimi Taddeus. Selle asemel on „Jaakobuse poeg Juudas”, millest võib järeldada, et Taddeus on selle apostli teine nimi, kelle kohta Johannes ütleb „Juudas (mitte Iskariot)”. (Joh 14:22.) Võimalik, et nime Taddeus ongi kasutatud selleks, et mitte ajada seda Juudast segi reetur Juudas Iskariotiga.
Kananaios. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Mt 10:4.) Arvatakse, et see väljend on heebrea või aramea päritolu ning tähendab „seloot; innukas”. Luukas nimetas seda Siimonit innukaks, kasutades kreeka sõna zelotés, mis tähendab samuti „seloot; innukas”. (Lu 6:15; Ap 1:13.) Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.
Iskariot. Vt Mt 10:4 kommentaari.
tema sugulased. Nende hulgas võisid olla ka Jeesuse poolvennad Jaakobus ja Juudas, kellest kumbki kirjutas hiljem ühe piibli raamatu. Jeesuse nelja poolvenna nimed on kirjas tekstides Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaare.)
Peltsebul. Saatanale antud nimi. (Vt Mt 10:25 kommentaari.)
mõistu rääkima. Vt Mt 13:3 kommentaari.
peres. Võib tõlkida ka „kojas”. Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „pere”, võib tähendada nii perekonda kui ka kodakondseid, näiteks kuningakoja elanikke. (Ap 7:10; Flp 4:22.) Seda sõna kasutati valitsejate dünastiate, nagu näiteks Herodeste ja Rooma keisrite kohta, kus sisemised lahkhelid olid tavalised ning hukutavad.
ei jää see püsima. Võib tõlkida ka „ei püsi see koos”. (Vt selle salmi kommentaari peres.)
teotab püha vaimu. Jumala või pühade asjade vastu suunatud laim, ränk solvamine. Kuna püha vaim lähtub Jumalalt, võrdub selle tegevuse eitamine või sellele tahtlik vastutöötamine jumalateotusega. Tekstidest Mt 12:24, 28 ja Mr 3:22 selgub, et juudi usujuhid nägid Jumala vaimu tegutsemist, kui Jeesus tegi imesid, ent nad omistasid selle väe Saatanale.
süüdi igaveses patus. See näib viitavat tahtlikule patule, millel on igikestvad tagajärjed; niisuguse patu katmiseks pole ühtki ohvrit. (Vt selle salmi kommentaari teotab püha vaimu ja paralleelteksti Mt 12:31 kommentaari.)
vennad. St Jeesuse poolvennad. Nende nimed on kirjas tekstides Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)
Siin on mu ema ja mu vennad! Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et sõltumata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on see, „kes täidab Jumala tahet”, talle veelgi kallim. (Mr 3:35.)