Markuse evangeelium 3:1–35

3  Kui Jeesus jälle sünagoogi läks, oli seal üks kuivetunud* käega mees.+ 2  Variserid jälgisid Jeesust teraselt, sest nad tahtsid näha, kas ta teeb selle mehe hingamispäeval terveks, et teda siis süüdistada.+ 3  Jeesus ütles kuivetunud* käega mehele: „Tõuse püsti ja tule siia keskele.” 4  Seejärel küsis ta neilt: „Mida hingamispäeval on lubatud teha: kas head või halba, kas elu päästa või tappa?”+ Aga nemad vaikisid. 5  Vaadanud nördimusega inimesi enda ümber* ja olles ülimalt kurb nende südametuse+ pärast, ütles Jeesus mehele: „Siruta käsi välja.” Too sirutaski käe ja see sai terveks. 6  Seepeale läksid variserid välja ja hakkasid jalamaid Herodese pooldajatega+ salaplaani sepitsema, et ta ära tappa. 7  Jeesus aga läks koos oma jüngritega eemale mere äärde ning talle järgnes suur hulk rahvast Galileast ja Juudamaalt.+ 8  Koguni Jeruusalemmast, Idumeast, teiselt poolt Jordanit ning Tüürose ja Siidoni ümbrusest tuli tema juurde suur hulk rahvast, kes oli kuulnud, mida kõike ta teeb. 9  Ta käskis oma jüngritel tema jaoks väikest paati valmis hoida, et rahvahulk talle peale ei trügiks. 10  Kuna ta tegi palju inimesi terveks, tunglesid tema ümber kõik, kes põdesid raskeid haigusi, et saaksid teda puudutada.+ 11  Isegi rüvedad vaimud+ heitsid teda nähes tema ette maha ja hüüdsid: „Sina oled Jumala poeg!”+ 12  Aga ta keelas neid kõvasti ja korduvalt, et nad ei räägiks, kes ta on.+ 13  Jeesus läks üles mäele ja kutsus enda juurde mõned oma jüngrid*+ ning need tulid.+ 14  Ta valis välja kaksteist meest ning nimetas nad apostliteks. Nemad hakkasid teda saatma, neid läkitas ta kuulutama+ 15  ning neile andis ta voli deemoneid välja ajada.+ 16  Selles kaheteistkümneses rühmas,+ mille ta moodustas, olid Siimon, kellele ta andis ka nime Peetrus,+ 17  Sebedeuse poeg Jaakobus ja Jaakobuse vend Johannes (neile andis ta nime Boanerges, mis tähendab Kõuepojad),+ 18  samuti Andreas, Filippus, Bartolomeus,+ Matteus, Toomas, Alfeuse poeg Jaakobus, Taddeus, Siimon Kananaios 19  ning Juudas Iskariot, kes ta hiljem reetis. Siis läks Jeesus ühte majja 20  ja jälle tuli kokku palju rahvast, nii et nad ei saanud isegi süüa.+ 21  Aga kui tema sugulased toimuvast kuulsid, läksid nad teda ära tooma*, sest nad ütlesid: „Ta on peast segi läinud.”+ 22  Ka kirjatundjad, kes Jeruusalemmast alla tulid, ütlesid: „Temas on Peltsebul ja ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga.”+ 23  Siis ta kutsus nad enda juurde ja hakkas neile mõistu rääkima: „Kuidas võib Saatan ajada välja Saatana? 24  Kui kuningriigis pole üksmeelt, ei jää see püsima,+ 25  ja kui peres pole üksmeelt, ei jää see püsima. 26  Samuti, kui Saatan on tõusnud iseenda vastu ja on iseendaga riius, ei jää ta püsima, vaid talle tuleb lõpp. 27  Ei saa ju keegi, kes läheb tugeva mehe majja, riisuda tema vara, kui ta esmalt seda meest kinni ei seo. Alles siis saab ta tema maja rüüstata. 28  Ma kinnitan teile, et mis patte inimesed ka ei teeks ja millist pühaduseteotust nende huulilt ka ei tuleks, antakse neile kõik andeks. 29  Ent sellele, kes teotab püha vaimu, ei anta iialgi andeks,+ vaid ta on süüdi igaveses patus.”+ 30  Ta rääkis seda seepärast, et nad ütlesid: „Temas on rüve vaim.”+ 31  Siis tulid Jeesuse ema ja vennad,+ jäid välja seisma ja saatsid kellegi teda kutsuma.+ 32  Tema ümber istus rahvahulk ja seepärast öeldi talle: „Su* ema ja vennad on väljas ja küsivad sinu järele.”+ 33  Kuid ta vastas neile: „Kes on mu ema ja mu vennad?”+ 34  Seejärel vaatas ta neid, kes tema ümber istusid, ja ütles: „Siin* on mu ema ja mu vennad!+ 35  Kes täidab Jumala tahet, see on mu vend, õde ja ema.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „halvatud”; sõna-sõnalt „ärakuivanud”.
^ Võib tõlkida ka „halvatud”; sõna-sõnalt „ärakuivanud”.
^ Võib tõlkida ka „neid nördimusega”.
^ Võib tõlkida ka „need, keda ta tahtis”.
^ Võib tõlkida ka „kinni võtma”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Su”.
^ Võib tõlkida ka „Vaata, siin”.

Kommentaarid

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

kas elu päästa või tappa. Võib tõlkida ka „kas hinge päästa või tappa”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

nördimusega ... ja olles ülimalt kurb. Ainult Markus paneb kirja, kuidas Jeesus reageeris, kui nägi usujuhtide südametust. (Mt 12:13; Lu 6:10.) See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees ja võis Jeesuse tundeid elavalt kirjeldada. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)

hakkasid ... salaplaani sepitsema. See on esimene kahest piiblis mainitud juhtumist, kus kaks vastasleeri, variserid ja Herodese pooldajad, hakkasid koos nõu pidama, et Jeesus ära tappa. Teist korda tegid nad seda ligi kaks aastat hiljem, kõigest kolm päeva enne Jeesuse hukkamist, mis näitab, et need kaks rühmitust pidasid Jeesuse vastu salaplaani pikema aja jooksul. (Mt 22:15–22.)

Herodese pooldajatega. Vt „Sõnaseletusi”.

mere. St Galilea mere. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)

Idumeast. Jeesuse teenistuse ajal oli Idumea Rooma Juudamaa provintsi lõunapoolseim regioon. (Vt lisa B10.) Vastav kreeka nimi tähendab „edomlaste [maa]”. Algselt asustasid edomlased Surnumerest lõunasse jääva ala. (Vt lisasid B3 ja B4.) Babüloonia kuningas Nabunaid alistas edomlased 6. sajandil e.m.a. 4. sajandiks e.m.a olid nende maa hõivanud Nabatea araablased. Edomlased olid seetõttu sunnitud minema põhja poole Negevisse kuni Hebronini. Seda piirkonda hakati nimetama Idumeaks. Hasmoneid (Makabeid) alistasid edomlased ning panid nad valiku ette: kas lasta end ümber lõigata ja elada juudi seaduse järgi või maalt lahkuda. Herodeste esiisad olid nende seas, kes soostusid järgima juudi seadust ja tavasid.

teiselt poolt Jordanit. Ilmselt viidatakse Jordanist idasse jäävale alale, mis on tuntud ka kui Perea (tuleneb kreeka sõnast péran, mis tähendab „teine pool”).

ei räägiks, kes ta on. Kuigi rüvedad vaimud teadsid, et Jeesus on Jumala poeg ja nimetasid teda nii (salm 11), ei lubanud Jeesus neil sellest rääkida. Nad on väljatõugatud, mässajad, kõige püha vihkajad ja Jumala vaenlased. (Vt Mr 1:25 kommentaari.) Hiljem, kui „ennustamise deemon” ärgitas üht tüdrukut Pauluse ja Siilase kohta ütlema: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala orjad ja nad kuulutavad teile päästeteed!”, ajas Paulus selle vaimu tüdrukust välja. (Ap 16:16–18.)

apostliteks. Võib tõlkida ka „saadikuteks”, „käskjalgadeks”. Kreeka sõna apóstolos tuleneb verbist apostéllo, mis esineb salmi lõpus ja on tõlgitud vastega „läkitas”. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)

kellele ta andis ka nime Peetrus. Nimi, mille Jeesus Siimonile andis, tähendab „kaljurünk; kivi”. (Joh 1:42.) Jeesus, kes suutis näha, et Naatanael on mees, kelles pole valelikkust (Joh 1:47), nägi ka seda, milline inimene on Peetrus. Peetrus oli mitmes mõttes võrreldav kaljuga, eriti pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)

Boanerges. Semiidi väljend, mis leidub ainult Markuse jutustuses. Jeesus andis Jaakobusele ja Johannesele selle nime tõenäoliselt nende tulise loomuse tõttu. (Lu 9:54.)

mis tähendab. Markus selgitab või tõlgib väljendeid, mis olid juutidest lugejatele tuttavad. Sellest võib järeldada, et ta kirjutas oma evangeeliumi peamiselt mittejuutidele.

Kõuepojad. Kui heebrea, aramea või kreeka keeles räägitakse kellestki kui kellegi või millegi pojast või poegadest, võidakse sellega mõelda mõnd esileküündivat omadust, mis on iseloomulik sellele inimesele või inimeste rühmale. (Vt selle salmi kommentaari Boanerges ja Ap 4:36 kommentaari.)

Bartolomeus. Tähendab „Tolmai poeg”. Arvatakse, et ta on sama kes Johannese evangeeliumi Naatanael. (Joh 1:45, 46.) Evangeeliumite võrdlemine toob välja, et Matteus ja Luukas mainivad Bartolomeust ja Filippust koos, nii nagu Johannes mainib koos Naatanaeli ja Filippust. (Mt 10:3; Lu 6:14.)

Alfeuse poeg Jaakobus. Ilmselt sama jünger, keda kutsutakse tekstis Mr 15:40 Jaakobus Nooremaks. Üldiselt arvatakse, et Alfeus on sama kes Kloopas (Joh 19:25), mis tähendaks, et ta oli „teise Maarja” abikaasa. (Mt 27:56; 28:1; Mr 15:40; 16:1; Lu 24:10.) Siin mainitud Alfeus ei ole ilmselt sama kes tekstis Mr 2:14 mainitud Leevi isa Alfeus.

Taddeus. Apostlite nimede hulgas tekstides Lu 6:16 ning Ap 1:13 puudub nimi Taddeus. Selle asemel on „Jaakobuse poeg Juudas”, millest võib järeldada, et Taddeus on selle apostli teine nimi, kelle kohta Johannes ütleb „Juudas (mitte Iskariot)”. (Joh 14:22.) Võimalik, et nime Taddeus ongi kasutatud selleks, et mitte ajada seda Juudast segi reetur Juudas Iskariotiga.

Kananaios. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Mt 10:4.) Arvatakse, et see väljend on heebrea või aramea päritolu ning tähendab „seloot; innukas”. Luukas nimetas seda Siimonit innukaks, kasutades kreeka sõna zelotés, mis tähendab samuti „seloot; innukas”. (Lu 6:15; Ap 1:13.) Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.

Iskariot. Vt Mt 10:4 kommentaari.

tema sugulased. Nende hulgas võisid olla ka Jeesuse poolvennad Jaakobus ja Juudas, kellest kumbki kirjutas hiljem ühe piibli raamatu. Jeesuse nelja poolvenna nimed on kirjas tekstides Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaare.)

Peltsebul. Saatanale antud nimi. (Vt Mt 10:25 kommentaari.)

mõistu rääkima. Vt Mt 13:3 kommentaari.

peres. Võib tõlkida ka „kojas”. Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „pere”, võib tähendada nii perekonda kui ka kodakondseid, näiteks kuningakoja elanikke. (Ap 7:10; Flp 4:22.) Seda sõna kasutati valitsejate dünastiate, nagu näiteks Herodeste ja Rooma keisrite kohta, kus sisemised lahkhelid olid tavalised ning hukutavad.

ei jää see püsima. Võib tõlkida ka „ei püsi see koos”. (Vt selle salmi kommentaari peres.)

teotab püha vaimu. Jumala või pühade asjade vastu suunatud laim, ränk solvamine. Kuna püha vaim lähtub Jumalalt, võrdub selle tegevuse eitamine või sellele tahtlik vastutöötamine jumalateotusega. Tekstidest Mt 12:24, 28 ja Mr 3:22 selgub, et juudi usujuhid nägid Jumala vaimu tegutsemist, kui Jeesus tegi imesid, ent nad omistasid selle väe Saatanale.

süüdi igaveses patus. See näib viitavat tahtlikule patule, millel on igikestvad tagajärjed; niisuguse patu katmiseks pole ühtki ohvrit. (Vt selle salmi kommentaari teotab püha vaimu ja paralleelteksti Mt 12:31 kommentaari.)

vennad. St Jeesuse poolvennad. Nende nimed on kirjas tekstides Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)

Siin on mu ema ja mu vennad! Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et sõltumata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on see, „kes täidab Jumala tahet”, talle veelgi kallim. (Mr 3:35.)

Pildid ja videod

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 3
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty