Matteuse evangeelium 21:1–46

21  Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja saabusid Betfagesse Õlimäel,+ saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+ 2  öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kohe te leiate kinniseotud eesli koos säluga*. Päästke need lahti ja tooge minu juurde. 3  Kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Isandal on neid vaja.” Seepeale annab ta need otsekohe.” 4  See kõik toimus, et läheksid täide need Jumala sõnad, mis ta ütles oma prohveti kaudu: 5  „Öelge Siioni tütrele: „Sinu* kuningas tuleb su juurde.+ Ta on tasase meelega+ ja istub eesli seljas, jah, sälu seljas, koormalooma poja seljas.””+ 6  Jüngrid läksidki ja tegid täpselt nii, nagu Jeesus oli neid juhendanud.+ 7  Nad tõid eesli ja sälu ning panid nende üle oma pealisriided ja ta istus sälu selga.+ 8  Suurem jagu inimesi laotas oma pealisriided tee peale,+ teised aga raiusid puudelt oksi ja asetasid need teele. 9  Rahvas, kes käis Jeesuse ees ja taga, hüüdis: „Too pääste Taaveti pojale!+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+ Too talle pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes!”+ 10  Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, lõi kogu linn kihama ja inimesed küsisid: „Kes see on?” 11  Rahva hulgas räägiti: „Tema on see prohvet Jeesus+ Galilea Naatsaretist.” 12  Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes templis ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.+ 13  Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda nimetatakse palvekojaks”,+ aga teie teete selle röövlikoopaks!”+ 14  Templis tuli tema juurde pimedaid ja jalust vigaseid ning ta tegi nad terveks. 15  Kui peapreestrid ja kirjatundjad nägid tema imetegusid ning poisse, kes templis hüüdsid: „Too pääste Taaveti pojale!”,+ said nad väga pahaseks+ 16  ja ütlesid talle: „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus vastas: „Jah, kuulen. Kas te pole lugenud: „Laste ja imikute suu kaudu oled sa toonud kiituse”?”+ 17  Jättes nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal.+ 18  Varahommikul linna tagasi tulles tundis ta nälga.+ 19  Märganud tee ääres viigipuud, läks ta selle juurde. Aga kuna ta ei leidnud sellelt muud kui lehti,+ ütles ta puule: „Ärgu sul enam iial olgu vilja!”+ Ja viigipuu kuivas otsekohe ära. 20  Seda nähes jüngrid imestasid ja ütlesid: „Kuidas see viigipuu küll kohe ära kuivas?”+ 21  Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile: kui te usuksite ega kahtleks, siis te ei suudaks teha mitte ainult seda, mida mina tegin viigipuuga, vaid võiksite öelda sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ja nii ka juhtuks.+ 22  Kõike, mille pärast te usus palvetate, te ka saate.”+ 23  Kui ta oli läinud templisse ja õpetas seal, tulid peapreestrid ja rahvavanemad tema juurde ning küsisid: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle selle voli andnud?”+ 24  Jeesus vastas neile: „Ka mul on teile üks küsimus. Kui te mulle vastate, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen. 25  Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Nemad aga arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ta ütleb meile: „Miks te siis teda ei uskunud?”+ 26  Kui me aga ütleme: „Inimestest”, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.”+ 27  Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Tema kostis: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen. 28  Mis te arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles talle: „Laps, mine täna viinamäele tööle.” 29  See vastas talle: „Ma ei taha”, aga hiljem kahetses ja läks siiski. 30  Mees läks ka teise juurde ja ütles sedasama. Too vastas: „Hea küll, isand”, aga ei läinud. 31  Kumb neist kahest täitis isa tahet?” Nad vastasid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile, et maksukogujad ja prostituudid saavad enne teid Jumala kuningriiki*.+ 32  Sest Johannes tuli ja näitas teile õiguse teed, aga teie ei uskunud teda. Ent maksukogujad ja prostituudid uskusid teda+ ja teie, ehkki te seda nägite, ei tundnud hiljemgi kahetsust ega hakanud teda uskuma. 33  Kuulake teist mõistujuttu. Oli üks mees, maaomanik, kes rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+ 34  Kui saagikoristusaeg kätte jõudis, saatis ta orjad aednike juurde oma saagiosa järele. 35  Aednikud aga võtsid tema orjad kinni ning mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne viskasid kividega surnuks.+ 36  Taas saatis ta orjad, rohkem kui esimesel korral, aga aednikud tegid nendega sedasama.+ 37  Viimaks saatis ta nende juurde oma poja, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” 38  Poega nähes rääkisid aednikud omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära, siis saame tema pärandi endale!” 39  Nad võtsid ta kinni, viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.+ 40  Kui nüüd viinamäe omanik tuleb, mida ta nende aednikega teeb?” 41  Peapreestrid ja rahvavanemad ütlesid talle: „Kuna nad on kurjad, siis hukkab ta nad hirmsal kombel ja rendib viinamäe välja teistele aednikele, kes annavad talle saaki õigel ajal.” 42  Jeesus ütles neile: „Kas te pole pühakirjast lugenud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?+ 43  Seepärast ma ütlen teile: Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab. 44  Kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks,+ ning kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”+ 45  Kui peapreestrid ja variserid neid mõistujutte kuulsid, taipasid nad, et ta rääkis neist.+ 46  Nad tahtsid teda küll kinni võtta*, kuid kartsid rahvast, sest see pidas teda prohvetiks.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „täkuga”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Sinu”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusse”.
^ Võib tõlkida ka „vahi alla võtta”.

Kommentaarid

Betfagesse. Nimi Betfage tuleb heebrea keelest ja tähendab tõenäoliselt „varajaste viigimarjade koda”. Pärimuse järgi asus Betfage linnake Jeruusalemma ja Betaania vahel Õlimäe kagunõlval mäeharja lähedal umbes 1 km kaugusel Jeruusalemmast. (Mr 11:1; Lu 19:29; vt lisa A7 kaarti 6.)

eesli seljas, jah, sälu seljas. Kuigi tekstis Mt 21:2, 7 nimetatakse kahte looma, räägib prohvetiennustus tekstis Sak 9:9 ainult ühest loomast, mille seljas kuningas ratsutab. (Vt Mt 21:2 kommentaari.)

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

et läheksid täide need Jumala sõnad, mis ta ütles oma prohveti kaudu. Sõna-sõnalt „et läheks täide prohveti kaudu öeldu”. Esimene osa tsitaadist tekstis Mt 21:5 on ilmselt võetud tekstist Jes 62:11 ja teine osa tekstist Sak 9:9. (Vt Mt 1:22 kommentaari.)

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

tasase meelega. Võib tõlkida ka „leebed”, „alandlikud”. Omadus, mis iseloomustab neid, kes heal meelel täidavad Jumala tahet ja alluvad tema juhatusele ega ürita teiste üle valitseda. Vastav kreeka sõna ei kätke endas mõtet argusest ega nõrkusest. Septuagintas on selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna, mille tõlkevasteks võib olla ka „leebe” või „alandlik”. Seda on kasutatud Moosese kohta (4Mo 12:3), nende kohta, kes lasevad end õpetada (L 25:9) ja kes pärivad maa (L 37:11), ning messia kohta (Sak 9:9; Mt 21:5). Jeesus ütles enda kohta, et ta on tasase meelega. (Mt 11:29.)

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

Siioni tütrele. Võib tõlkida ka „tütrele Siionile”. Piiblis räägitakse linnadest sageli kui naistest. Siin võib „tütar” tähendada kas linna või selle rahvast. Nimega „Siion” võidakse viidata tervele Jeruusalemmale.

tasase meelega. Võib tõlkida ka „alandlik”. (Vt Mt 5:5 kommentaari.)

eesli seljas, jah, sälu seljas. Kuigi tekstis Mt 21:2, 7 nimetatakse kahte looma, räägib prohvetiennustus tekstis Sak 9:9 ainult ühest loomast, mille seljas kuningas ratsutab. (Vt Mt 21:2 kommentaari.)

eesli ja sälu. Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.

istus sälu selga. Sõna-sõnalt „istus nende peale”. St pealisriietele.

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

eesli seljas, jah, sälu seljas. Kuigi tekstis Mt 21:2, 7 nimetatakse kahte looma, räägib prohvetiennustus tekstis Sak 9:9 ainult ühest loomast, mille seljas kuningas ratsutab. (Vt Mt 21:2 kommentaari.)

Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustavad kaks pimedat avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1, 1:6 ja 15:25 kommentaari.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

Too pääste. Kr hosanná, mis tuleb heebrea väljendist tähendusega „me palume, päästa; aita ometi”. Siin tähendab see palvet, et Jumal tooks pääste või võidu. Aja jooksul sai sellest väljendist nii palve- kui ka kiiduhüüd. See heebreakeelne vaste leidub hallel-lauludes (L 118:25), mida lauldi iga-aastasel paasapühal, ja sellepärast tulidki selle laulu sõnad kõnesoleval juhtumil kergesti meelde. Jumal vastas palvele päästa Taaveti poeg muu hulgas sellega, et äratas ta surnuist üles. Tekstis Mt 21:42 tsiteerib Jeesus ise L 118:22, 23 ja näitab, et see käib messia kohta.

Taaveti pojale. Rahvas kinnitab selle väljendiga Jeesuse päritolu ja tunnustab teda kui tõotatud messiat. (Vt Mt 1:1; 1:6; 15:25; 20:30 kommentaari.)

Jehoova. Kirjakohas L 118:25, 26, kust see tsitaat on pärit, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

lõi kogu linn kihama. Vastav kreeka verb võib käia ka maa värisemise või tormituule puhumise kohta. (Mt 27:51; Ilm 6:13.) Samatüveline kreeka nimisõna seismós tähendab tormi või maavärinat. (Mt 8:24; 24:7; 27:54; 28:2.)

välja ajama neid, kes seal müüsid. Jeesus puhastab templi teist korda 10. niisanil aastal 33. Sellest korrast räägivad ka Matteus (21:12–17) ja Markus (11:15–18). Esimest korda puhastas Jeesus templi 30. aasta paasapüha paiku ning sellest räägitakse tekstis Joh 2:13–17.

templisse. Ilmselt mõeldakse mittejuutide õue templialal. (Vt lisa B11.)

ajas välja kõik, kes ... müüsid. Vt Lu 19:45 kommentaari.

rahavahetajate. Kuigi käibel oli mitmeid erinevaid münte, lubati templimaksu tasumiseks ja ohvriloomade ostmiseks kasutada nähtavasti vaid teatud münte. Seepärast pidid Jeruusalemma tulnud juudid oma raha vahetama. Paistab, et Jeesus nägi, et vahetuskursid olid röövellikud ja rahavahetajate tegevus oli sisuliselt väljapressimine.

röövlikoopaks. Jeesus viitab tekstile Jer 7:11. Ta nimetas kaupmehi ja rahavahetajaid röövliteks ilmselt sellepärast, et ohvriloomade müügist teeniti ebaõiglast kasumit ja rahavahetajate teenustasud olid väga kõrged. Jeesust vihastas ka see, et Jehoova tempel, mis oli mõeldud palvekojaks, oli tehtud kaubitsemiskeskuseks.

templisse. Ilmselt mõeldakse mittejuutide õue templialal. (Vt lisa B11.)

Templis. Ilmselt mittejuutide õues. (Vrd Mt 21:12 kommentaariga.) Ainult Matteus mainib, et Jeesus tervendas templis pimedaid ja jalust vigaseid, nagu ta oli seda teinud ka varem. (Mt 15:30.) Väidetakse, et juudi pärimus keelas pimedatel ja jalust vigastel teatud templialadele siseneda, kuigi piibli heebreakeelses osas sellist keeldu ei ole. Igal juhul tõstab Matteus esile, et Jeesuse innukus oma maise teenistuse lõpuosas ei piirdunud ainult templi puhastamisega, vaid ta ka tervendas pimedaid ja jalust vigaseid. (Vt lisa A7.)

Too pääste Taaveti pojale. Vt Mt 21:9 kommentaare.

Taaveti pojale. Rahvas kinnitab selle väljendiga Jeesuse päritolu ja tunnustab teda kui tõotatud messiat. (Vt Mt 1:1; 1:6; 15:25; 20:30 kommentaari.)

Too pääste. Kr hosanná, mis tuleb heebrea väljendist tähendusega „me palume, päästa; aita ometi”. Siin tähendab see palvet, et Jumal tooks pääste või võidu. Aja jooksul sai sellest väljendist nii palve- kui ka kiiduhüüd. See heebreakeelne vaste leidub hallel-lauludes (L 118:25), mida lauldi iga-aastasel paasapühal, ja sellepärast tulidki selle laulu sõnad kõnesoleval juhtumil kergesti meelde. Jumal vastas palvele päästa Taaveti poeg muu hulgas sellega, et äratas ta surnuist üles. Tekstis Mt 21:42 tsiteerib Jeesus ise L 118:22, 23 ja näitab, et see käib messia kohta.

Betaaniasse. Küla Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Joh 11:18.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus, kelle pool Jeesus Juudamaal käies peatus. (Joh 11:1.) Nüüd asub seal külake, mille araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”.

ei leidnud sellelt muud kui lehti. Kuigi polnud viigimarjade aeg, oli viigipuu juba lehte läinud, mis on tavaliselt märk, et puult võib varajasi marju leida. Kuna sellel puul olid ainult lehed, teadis Jeesus, et see ei hakka vilja kandma. Puu välimus oli petlik ja ta needis viigipuud, nii et see kuivas ära.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari.

rahvavanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

See vastas talle: „Ma ei taha”. Mõnes kreeka käsikirjas on selles mõistujutus (Mt 21:28–31) pojad ja nende käitumine esitatud vastupidises järjekorras. (Ka „Uue maailma tõlkes” oli varem tõlgitud teistpidi.) Mõistujutu peamine mõte ei muutu.

maksukogujad. Vt Mt 5:46 kommentaari.

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

mõistujuttu. Võib tõlkida ka „tähendamissõna”, „näidet”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)

torni. Kasutati viinamäe valvamiseks, et kaitsta seda varaste ja metsloomade eest. (Jes 5:2.)

rendile. Viinamägede rendileandmine oli Iisraelis 1. sajandil tavaline. Antud juhul oli omanik teinud palju ettevalmistusi ja lootis saada suuremat renditulu.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

hirmsal kombel. Sõna-sõnalt „kurjal kombel”. Kreeka tekstis on sõnamäng, mis rõhutab kohtuotsuse õigsust: „Kuna nad on kurjad, siis hukkab ta nad kurjal kombel.”

pühakirjast. Tähendab tavaliselt piibli heebreakeelset osa.

nurga tipmiseks kiviks. Võib tõlkida ka „päiskiviks”, „tipukiviks”. Nii heebrea väljend tekstis L 118:22 kui ka vastav kreeka väljend tähendavad sõna-sõnalt „nurga pea”. Kuigi seda väljendit võib mitmeti mõista, tähendab see ilmselt kivi, mis asetati seinte ühenduskoha peale ja hoidis neid koos. Jeesus tsiteeris seda prohvetiennustust ja ütles, et tema on nurga tipmine kivi. Nii nagu hoone tipmine kivi oli silmapaistev, nii paistab silma ka Jeesus Kristus, kes on võitud kristlaste koguduse ehk vaimse templi pea.

Jehoovalt. Kirjakohas L 118:22, 23, kust see tsitaat on pärit, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Pildid ja videod

Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm
Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm

See lühike video järgib ida poolt Jeruusalemma viivat teed, alates praegusest At-Turist, mis arvatakse olevat piiblis mainitud Betfage, kuni Õlimäe ühe kõrgeima kohani. Õlimäe idanõlval Betfagest ida pool asus Betaania, kus nüüd asub linnake nimega Al-Ayzariyah (selle araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”). Jeruusalemmas käies ööbisid Jeesus ja ta jüngrid harilikult just Betaanias, ilmselt Marta, Maarja ja Laatsaruse kodus. (Mt 21:17; Mr 11:11; Lu 21:37; Joh 11:1.) Nende juurest Jeruusalemma võis Jeesus minna umbes sama teed pidi, mis videos näidatud. Kui ta 33. aasta 9. niisanil eeslisälu seljas üle Õlimäe Jeruusalemma läks, võis ta alustada sõitu Betfagest ning minna mööda teed, mis viis sealt Jeruusalemma.

1. Tee Betaaniast Betfagesse

2. Betfage

3. Õlimägi

4. Kidroni org

5. Templimägi

Eeslisälg
Eeslisälg

Eesel on hobuslaste hulka kuuluv kabjaline, keda eristab hobusest väiksem suurus, lühem lakk, pikemad kõrvad ja lühemad sabajõhvid, mis on ainult saba lõpupoolel. Kuigi eesel on kõnekujundites tihti rumaluse ja kangekaelsuse võrdkuju, arvatakse ta olevat intelligentsem loom kui hobune. Eesel on üldiselt ka väga kannatlik. Eesli seljas ratsutasid Iisraelis nii mehed kui ka naised, isegi prominentsed isikud. (Jos 15:18; Koh 5:10; 10:3, 4; 12:14; 1Sa 25:42.) Taaveti poeg Saalomon sõitis kuningaks võidmisele oma isa muulamära seljas (muul on eeslitäku ja hobusemära ristand). (1Ku 1:33–40.) Seepärast oli igati kohane, et Jeesus, kes oli suurem kui Saalomon, viis täide tekstis Sak 9:9 oleva ennustuse, ratsutades just eeslisälu, mitte hobuse seljas.

Surutõrs
Surutõrs

Iisraelis koristati viinamarju augustis ja septembris olenevalt viinamarjasordist ja kasvupiirkonna kliimast. Korjatud marjad pandi tavaliselt lubjakivist surutõrde või kaljupinda raiutud süvendisse. Harilikult sõtkusid viinamarju mehed, paljajalu ja ise samal ajal lauldes. (Jes 16:10; Jer 25:30; 48:33.)

1. Värskelt korjatud viinamarjad

2. Surutõrs

3. Äravoolurenn

4. Madalamal asuv kogumissüvend

5. Savist veininõud

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Matteuse 21
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty