1. Miks võib majapidamise korraldamine tänapäeval nii raske olla?

„SELLE maailma nägu kaob [„on muutumas”, NW]” (1. Korintlastele 7:31). Need sõnad kirjutati üle 1900 aasta tagasi, ent kui õiged need küll tänapäeval on! Paljud asjad on tõepoolest muutumas, ja eriti peab see paika perekonnaelu puhul. See, mida 40 kuni 50 aastat tagasi normaalseks või traditsiooniliseks peeti, ei ole tänapäeval sageli enam vastuvõetav. Seetõttu võib olla raske majapidamist edukalt korraldada. Ent Pühakirja nõuandeid rakendades võid sa selle ülesandega siiski toime tulla.

2. Millised majanduslikud olukorrad on perekondadele pingeallikaks?

² Paljud inimesed ei rahuldu tänapäeval enam lihtsa, perekeskse elulaadiga. Ärimaailm toodab aina enam kaupa ning püüab oskusliku reklaamiga rahvast ligi meelitada, nii et miljonid isad ja emad teevad pikki päevi tööd, et nad seda kaupa osta võiksid. Miljonitel teistel on iga päev raskusi üksnes sellegagi, et toit laual oleks. Nad peavad käima tööl palju rohkem kui varem või ehk isegi töötama kahel kohal lihtsalt selleks, et kõige hädatarvilikuma eest maksta. Kolmandad aga oleksid rõõmsad, kui nad  mingitki tööd leiaksid, kuna tööpuudus on laialt levinud probleem. Tõepoolest, nüüdisperekonna elu ei ole alati hõlpus, kuid Piibli põhimõtted võivad aidata perekondadel oma olukorras parima teha.

3. Millist põhimõtet apostel Paulus selgitas ja kuidas võib selle rakendamine aidata majapidamisasjades edukas olla?

³ Apostel Paulus oli kogenud majandusraskusi. Nendega võideldes sai ta väärtusliku õppetunni, mida ta selgitab kirjas oma sõbrale Timoteosele. Paulus kirjutab: „Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Timoteosele 6:7, 8). Tõsi küll, perekond vajab enamat kui vaid toitu ja riietust. On vaja ka kohta, kus elada. Lastele on vaja anda haridus. Mõelda tuleb ka arstiabi maksumusele ja muudele väljaminekutele. Siiski jääb Pauluse sõnades peituv põhimõte kehtima. Kui piirdume oma vajaduste rahuldamisega, selle asemel et oma soovidele järele anda, on elu kergem.

4., 5. Kuidas võib eelnev läbimõtlemine ja planeerimine majapidamises abiks olla?

⁴ Veel on abi põhimõttest, mille leiame ühest Jeesuse toodud kujukast näitest. Ta ütles: „Kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks?” (Luuka 14:28). Siin rääkis Jeesus eelnevast läbimõtlemisest ehk planeerimisest. Ühes eelmises peatükis nägime, kuidas see on abiks noortele, kes kavatsevad abielluda. Ja peale abiellumist on sellest abi ka majapidamises. Läbimõtlemine selles valdkonnas sisaldab eelarve koostamist, seda, et planeeritakse, kuidas olemasolevaid vahendeid võimalikult arukalt kasutada. Sel moel võib perekond  väljaminekuid kontrollida ja panna kõrvale igaks päevaks või nädalaks hädatarvilikele asjadele kuluva summa, vältides seega üle jõu elamist.

⁵ Mõnes riigis võib taoline eelarve koostamine tähendada seda, et ei anta järele soovile võtta ebavajalike ostude tegemiseks kõrge intressiga laenu. Teistes võib see tähendada hoolsat kontrolli krediitkaartide kasutamise üle (Õpetussõnad 22:7). See võib tähendada ka seda, et hoidutakse mõtlematult, äkilise hetketuju sunnil ostmisest, kaalumata vajadusi ja tagajärgi. Peale selle teeb eelarve olemasolu ilmsiks, et isekalt õnnemängudele, suitsetamisele ja liigjoomisele raha kulutamine mõjub hukutavalt perekonna majanduslikule seisule ning on pealegi vastuolus Piibli põhimõtetega (Õpetussõnad 23:20, 21, 29—35; Roomlastele 6:19; Efeslastele 5:3—5).

6. Millised Pühakirja tõed on abiks neile, kes peavad ehk elama vaesuses?

⁶ Kuidas aga on lugu nendega, kes on sunnitud elama vaesuses? Muu hulgas võib neile lohutust pakkuda teadmine, et see ülemaailmne probleem on vaid ajutine. Kiiresti lähenevas uues maailmas kõrvaldab Jehoova nii vaesuse kui kõik muu halva, mis inimkonnale hädasid põhjustab (Laul 72:1, 12—16). Selle ajani ei lange tõelised kristlased, olgu nad või väga vaesed, täielikku meeleheitesse, kuna neil on usku Jehoova tõotusesse: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” Seepärast võib usklik kindlustundega öelda: „Issand on minu abimees, ei ma karda!” (Heebrealastele 13:5, 6). Praegusel raskel ajal toetab Jehoova oma kummardajaid mitmel moel, kui nad elavad tema põhimõtete kohaselt ja seavad tema kuningriigi oma elus esikohale (Matteuse  6:33). Väga suur hulk neist võib tunnistada apostel Pauluse sõnadega: „Olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:12, 13).

7. Milliste Jeesuse sõnade rakendamine aitab majapidamist edukalt korraldada?

⁷ Oma maise teenistuse lõpupoole ütles Jeesus: „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). Selle nõuande rakendamisest perekonnas  on majapidamises ütlemata suur abi. Kes siis veel on meie lähimad ja kallimad ligimesed kui mitte need, kellega me ühe katuse all elame: abikaasad, vanemad, lapsed! Kuidas saavad pereliikmed üksteise vastu armastust ilmutada?

8. Kuidas saab perekonnas armastust osutada?

⁸ Üks võimalus on see, et iga pereliige teeb kodutöödes oma jõukohase osa. See tähendab, et lastele tuleb õpetada, et kõik, mida nad kasutasid, tuleb ka tagasi panna, olgu riided või mänguasjad. Igal hommikul voodi kordaseadmine võib nõuda aega ja pingutusi, kuid sellest on majapidamises suur abi. Muidugi tuleb mõningat ajutist korratust paratamatult ikka ette, kuid kõik võivad ühiselt kodu võimalikult korras hoida ning näiteks pärast sööki koos lauda koristada. Laiskus ja mugavus ning vastumeelne ja tõrges hoiak mõjub kõigile negatiivselt (Õpetussõnad 26:14—16). Teisest küljest aga aitab rõõmsameelsus ja abivalmidus kaasa perekonnaõnnele. „Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7).

9., 10. a) Milline koorem tavaliselt perenaise õlul lasub ja kuidas võib seda kergendada? b) Milline tasakaalukas vaade kodutöödele siin välja tuuakse?

⁹ Tähelepanelikkus ja armastus aitavad vältida üht olukorda, mis nii mõneski kodus suureks probleemiks on kujunenud. Traditsiooniliselt on emad olnud kodu tugisambad. Nad on hoolitsenud laste eest, koristanud, pesnud terve pere pesu ning hankinud ja valmistanud toitu. Mõnel maal on naised tavakohaselt teinud ka põllutööd, müünud turul aiasaadusi või andnud muul moel oma osa pere eelarvesse. Isegi seal, kus see varem kombeks pole olnud, on miljonid abielunaised nüüd olukordade sunnil pidanud väljaspool kodu tööd  leidma. Abielunaine ja ema, kes neis eri valdkondades hoolsalt tööd teeb, väärib kiitust. Nagu Piiblis kirjeldatud „tublil naisel”, on ka temal päevad tööd täis. Ta ei „söö laiskuse leiba” (Õpetussõnad 31:10, 27). See aga ei tähenda, et naine on ainus, kes kodus tööd võib teha. Kas pärast seda, kui nii mees kui naine mõlemad on terve päeva väljaspool kodu tööd teinud, peaks naine üksinda kandma koduste tööde koormat, samal ajal kui mees koos teiste pereliikmetega hinge tõmbab? Kindlasti mitte. (Võrdle 2. Korintlastele 8:13, 14.) Näiteks kui ema õlul on söögivalmistamine, oleks ta tänulik, kui teised pereliikmed teda aitaksid: kataksid laua, käiksid poes või seaksid toad korda. Tõepoolest, kõik võivad kodutöödes oma osa teha. (Võrdle Galaatlastele 6:2.)

¹⁰ Mõned võivad väita: „Sellised tööd pole meie kandis meeste töö.” See võib küll tõsi olla, kuid kas poleks hea selle asja üle veidi järele mõelda? Kui Jehoova Jumal pani perekonnale aluse, ei näinud ta ette töid, mida peaks tegema ainult naine. Kord, kui ustava mehe Aabrahami juurde tulid Jehoova erilised käskjalad, võttis Aabraham isiklikult osa külalistele toidu valmistamisest ja pakkumisest (1. Moosese 18:1—8). Piibel annab nõu: „Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu” (Efeslastele 5:28). Kui mees on päeva lõpus väsinud ja tahab puhata, kas pole tõenäoline, et ka naine tunneb väsimust, ehk isegi rohkem kui mees? (1. Peetruse 3:7.) Kas poleks siis mehel kohane ja armastav kodustes töödes abiks olla? (Filiplastele 2:3, 4.)

11. Mil moel on Jeesus igale perekonnaliikmele heaks eeskujuks?

¹¹ Jeesus on parim näide inimesest, kes meeldis  Jumalale ja tegi oma kaaslaste elu õnnelikumaks. Kuigi Jeesus ei abiellunud kunagi, on ta heaks eeskujuks nii abielumeestele ja -naistele kui ka lastele. Ta ütles enda kohta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima” ehk teistele teeneid osutama (Matteuse 20:28). Kui meeldiv see küll on, kui kõik pereliikmed taolist hoiakut arendavad!

12. Mida nõuab Jehoova neilt, kes teda teenivad?

¹² Veel üks Piibli põhimõte, millest majapidamises abi võib olla, leidub tekstis 2. Korintlastele 7:1. Sealt võime lugeda: „Puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest.” Need, kes neile inspireeritud sõnadele kuuletuvad, on meelepärased Jehoovale, kes nõuab „puhast ja laitmatut jumalateenistust” (Jakoobuse 1:27). Lisaks saab nende pere sellest nii mõneski mõttes kasu.

13. Miks on puhtus majapidamises tähtis?

 ¹³ Näiteks kinnitab Piibel meile, et ühel päeval pole enam haigusi ega tõbesid. Sel ajal „ükski elanik ei ütle: ’Ma olen haige!’ ” (Jesaja 33:24, NW; Ilmutuse 21:4, 5). Ent selle ajani tuleb igal perekonnal aeg-ajalt haigustega kokku puutuda. Isegi Paulus ja Timoteos olid vahel haiged (Galaatlastele 4:13, UT; 1. Timoteosele 5:23). Vaatamata sellele ütlevad meedikud, et paljusid haigusi saaks ära hoida. Targad perekonnad ennetavad mõningaid haigusi sellega, et nad hoiduvad liha ja vaimu ebapuhtusest. Vaadakem, kuidas. (Võrdle Õpetussõnad 22:3.)

14. Mil moel võib kõlbeline puhtus perekonda haiguste eest kaitsta?

¹⁴ Vaimu puhtus hõlmab kõlbelist puhtust. Nagu on hästi teada, kaitseb Piibel kõrgeid moraalinorme ja mõistab hukka ükskõik millise seksuaalvahekorra väljaspool abielu. „Ei hoorajad .. ega abielurikkujad ega lõbupoisid ega poisipilastajad .. päri Jumala riiki!” (1. Korintlastele 6:9, 10, UT). Tänapäeva allakäinud maailmas elavatel kristlastel on väga tähtis neist rangetest normidest kinni pidada. Selle tegemine meeldib Jumalale ja aitab ka kaitsta perekonda sugulisel teel levivate haiguste eest, nagu AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüüdia (Õpetussõnad 7:10—23).

15. Too näide sellest, kuidas füüsiline ebapuhtus võib tarbetult haigusi põhjustada.

¹⁵ ’Enese puhastamine kõigest liha rüvedusest’ aitab kaitsta perekonda veel muudegi haiguste eest. Paljud tõved tulenevad füüsilisest ebapuhtusest. Ilmekaks näiteks on harjumus suitsetada. Suitsetamine ei riku mitte üksnes kopse, riideid ja õhku, vaid põhjustab ka haigusi. Igal aastal sureb suitsetamise  tagajärjel miljoneid inimesi. Mõtle ainult: igal aastal ei tarvitseks miljonitel inimestel haigeks jääda ja enneaegselt surra, kui nad vaid väldiksid seda ’liha rüvedust’!

16., 17. a) Milline Jehoova antud määrus kaitses iisraellasi mõningate haiguste eest? b) Kuidas võib 5. Moosese 23:13, 14 sõnades peituvat põhimõtet kõigis peredes rakendada?

¹⁶ Mõtle veel ühele näitele. Umbes 3500 aastat tagasi andis Jumal Iisraeli rahvale oma Seaduse, korraldamaks jumalakummardamist ja osaliselt ka igapäevaelu. Kuna selles seaduses sätestati ka mõned elementaarsed hügieenireeglid, aitas see kaitsta rahvast haiguste eest. Üks taoline määrus nägi ette, et inimese väljaheited tuli kõrvaldada ja väljaspool leeri maha matta, et inimeste elupiirkond ei reostuks (5. Moosese 23:13, 14). Sellest iidsest määrusest on nüüdki hea kinni pidada. Isegi  tänapäeval põhjustab selle täitmata jätmine inimestele haigusi ja surma. *

¹⁷ Kooskõlas selle Iisraelile antud määruse põhimõttega tuleks pere tualetti või välikäimlat korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida. Kui käimlas ei hoita puhtust ja käimlakast pole kaetud, kogunevad sinna kärbsed, kes kannavad pisikud kodus laiali — isegi toidule, mida me sööme! Peale selle peaksid nii lapsed kui täiskasvanud iga kord pärast käimla kasutamist käsi pesema. Vastasel korral kanduvad pisikud nahapinna kaudu edasi. Nagu ütles üks prantsuse arst, on käte pesemine „ikka veel parimaid tagatisi mõningate nakkuslike soole-, hingamisteede ja nahahaiguste ennetamiseks”.

18., 19. Mida soovitatakse teha selleks, et isegi vaesemates elurajoonides maja puhtana hoida?

¹⁸ Tõsi küll, vaesemates elurajoonides on puhtuse hoidmine üsna keerukas ülesanne. Üks inimene, kes taoliste paikkondade olusid hästi tunneb, selgitab: „Äärmiselt kuum kliima teeb puhtuse hoidmise kahevõrra raskeks. Liivatormid täidavad majas iga väikseimagi praokese peene pruuni tolmuga. [——] Linnade ja ka mõningate maapiirkondade elanikkonna kiire kasv põhjustab samuti terviseohtlikke olukordi. Solgikraavid, vedelemajäetud prügi hunnikud, räpased ühiskäimlad, haigusi levitavad rotid, prussakad ja kärbsed on muutunud igapäevaseks nähtuseks.”

 ¹⁹ Seesugustes oludes on raske puhtust hoida. Siiski on see pingutamist väärt. Seep, vesi ja veidi lisatööd nõuavad vähem raha kui ravimid ja haiglaarved. Kui elad taolises ümbruskonnas, hoia oma maja ja aed nii puhtana kui vähegi võimalik ning hoolitse selle eest, et kusagil poleks loomade väljaheiteid. Kui majaesine tee vihmaperioodil poriseks kipub minema, kas võiksid selle kruusa või kividega katta, et pori tuppa ei satuks? Kui kantakse välisjalatseid, kas võiks need majja sisenedes jalast võtta? Peale selle väldi nakkuse sattumist joogivette. Arvestuste kohaselt sureb reostunud veest ja viletsatest sanitaartingimustest põhjustatud haigustesse igal aastal vähemalt kaks miljonit inimest.

20. Kes kannavad vastutust selle eest, et kodu oleks puhas?

²⁰ Kodu puhtus sõltub kõigist: emast, isast, lastest ja külalistestki. Keenias ütles üks kaheksa lapse ema: „Kõik on õppinud oma osa tegema.” Puhas ja korras kodu jätab kogu perest hea mulje. Üks hispaania vanasõna ütleb: „Vaesus ei välista puhtust.” Ükskõik kas inimene elab luksusvillas, korteris, lihtsas majas või koguni hurtsikus, puhtus on perekonna parema tervise võti.

21. Mis aitab kooskõlas Õpetussõnad 31:28 öelduga kaasa perekonnaõnnele?

²¹ Rääkides tublist naisest, ütleb Õpetussõnade raamat: „Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda” (Õpetussõnad 31:28). Millal sina viimati mõnda oma pereliiget kiitsid? Me oleme tegelikult kõik nagu taimed, mis kevadel on valmis õide puhkema, kui nad vaid pisut soojust ja niiskust saavad. Meie vajame kiituse soojust. See aitab naisel tunda, et mees hindab  tema hoolsat tööd ja armastavat hoolt ega pea seda endastmõistetavaks (Õpetussõnad 15:23; 25:11). Samuti on meeldiv see, kui naine kiidab oma meest nii kodus kui väljaspool kodu tehtud töö eest. Kui vanemad kiidavad lapsi nende püüdlikkuse eest kodus, koolis ja kristlikus koguduses, loob see lastelegi viljaka kasvupinnase. Kui palju võivad mõned tänusõnad küll korda saata! Mida aitäh ütlemine maksab? Väga vähe, kuid perekonna vaimule võib see suureks kasuks tulla.

22. Mida on vaja selleks, et peret ’kinnitada’, ja kuidas võib seda saavutada?

²² Paljudel põhjustel pole majapidamist kerge korraldada. Siiski on võimalik sellega edukalt toime tulla. Piibli õpetussõna ütleb: „Tarkusega ehitatakse koda [„peret”, NW] ja mõistusega kinnitatakse” (Õpetussõnad 24:3). Tarkust ja mõistust aitab omandada see, kui kogu perekond püüab õppida tundma Jumala tahet ja rakendada seda oma elus. Õnneliku perekonnaelu nimel tasub kindlasti pingutada!