Juudamaal olles võtab Jeesus vastu ühe variseri kutse tulla tema poole einestama. Ilmselt on tegu lõuna-, mitte õhtusöögiga. (Luuka 11:37, 38.) Juutide rituaalse puhastuskombe järgi pesevad variserid enne sööma asumist käsi kuni küünarnukkideni. Jeesus aga seda ei tee. (Matteuse 15:1, 2.) Ehkki Jumala seaduse kohaselt pole vale käsi sel viisil pesta, ei pea Jumal seda vajalikuks.

Variser on üllatunud, kui näeb, et Jeesus sellest pärimusest kinni ei pea. Jeesus märkab seda ning sõnab: „Teie, variserid, puhastate küll karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest te olete täis ahnust ja kurjust. Te arutud! Eks tema, kes on teinud välimise poole, ole teinud ka sisemise?” (Luuka 11:39, 40.)

Õigupoolest pole küsimus enne sööki käte pesemises, vaid variseride silmakirjalikkuses. Nemad ja teised, kes rituaalselt käsi pesevad, ei ole puhastanud oma südant kurjusest. Niisiis õpetab Jeesus neid: „Andke armuande sellest, mis teie sees on, siis on kõik teis puhas.” (Luuka 11:41.) Andmise ajendiks peaks olema südamest tulev armastus, mitte soov teistele valevagadusega muljet avaldada.

Sellega ei taha Jeesus öelda, et need mehed ei anna üldse ande. Jeesus sõnab: „Te annate kümnist mündist, ruudist ja igast teisest maitsetaimest, aga ei hooli Jumala õiglusest ega armastusest! Kümnist tuleb anda, aga neid teisi asju ei või tähtsusetuks pidada.” (Luuka 11:42.) Jumala seadus näeb ette, et põllusaagist tuleb anda kümnist. (5. Moosese 14:22.) Seda tuleb teha ka niisuguste maitsetaimede puhul nagu münt ja ruut. Variserid annavad neist maitsetaimedest kümnist väiklase täpsusega. Kuid kas nad täidavad sama hoolsalt märksa olulisemaid seaduse sätteid? Kas nad on Jumala silmis õiglased ja alandlikud? (Miika 6:8.)

Jeesus lisab: „Häda teile, variserid, sest te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja tervitusi turgudel! Häda teile, sest te olete otsekui märkamatuks jäävad hauad, mille peal inimesed käivad, ilma et nad seda teaks!” (Luuka 11:43, 44.) Inimesed võivad sääraste haudade otsa komistada ning rituaalselt ebapuhtaks saada. Selle näitega rõhutab Jeesus tõsiasja, et variseride ebapuhtus pole silmaga näha. (Matteuse 23:27.)

Üks seadusetundja kurdab: „Õpetaja, seda öeldes solvad sa ka meid.” Ent Jeesus selgitab, et nad ei tee midagi inimeste aitamiseks. Ta ütleb: „Häda teilegi, seadusetundjad, sest te panete inimeste peale rasked koormad, aga ise ei puutu te neid sõrmeotsagagi! Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauakambreid, kuid teie esiisad tapsid neid!” (Luuka 11:45–47.)

Jeesuse mainitud koormad on juutide suulised pärimused ja variseride tõlgendused seadusest. Need mehed ei tee rahva elu kergemaks. Nad hoopis nõuavad kõigilt koormavate reeglite järgimist. Nende esiisad on tapnud Jumala prohveteid juba alates Aabelist. Nad küll jätavad mulje, et austavad prohveteid, kui ehitavad neile hauakambreid, kuid tegelikult on nad samasuguse hoiakuga nagu nende esiisad ja teevad samasuguseid tegusid. Nad koguni otsivad võimalust tappa Jumala tähtsaimat prohvetit. Jeesuse sõnul lasub sellel põlvkonnal Jumala silmis suur süü. Umbes 38 aastat hiljem, aastal 70, võetakse nad vastutusele.

Jeesus jätkab: „Häda teile, seadusetundjad, sest te olete võtnud ära teadmiste võtme! Ise te pole sisse läinud ja olete püüdnud takistada  neid, kes lähevad sisse.” (Luuka 11:52.) Selle asemel et Jumala sõna lahti mõtestada, on nad võtnud inimestelt võimaluse seda tundma õppida ja mõista.

Mida variserid ja kirjatundjad Jeesuse sõnade peale teevad? Kui Jeesus on lahkumas, hakkavad nad talle ägedalt vastu vaidlema ning teda küsimustega kimbutama. Nad ei esita küsimusi selleks, et temalt midagi õppida. Tegelikult otsivad nad võimalust tabada teda ütlemast midagi, mille eest nad saaksid ta kinni võtta.