1.—3. a) Milline oht ähvardas Abigaili kodakondseid? b) Mida me selle imetlusväärse naise kohta teada saame?

ABIGAIL nägi noore mehe silmades paanikat. Too oli hirmul, ja oli ka põhjust, sest ähvardamas oli tõsine oht. Just sel hetkel oli teel 400-meheline rühm, kelle eesmärgiks oli tappa viimne kui üks mees Abigaili abikaasa Naabali kojast. Aga miks?

² Kõik sai alguse Naabalist. Nagu alati, oli ta tegutsenud julmalt ja ülbelt. Sel korral oli ta aga solvanud valet meest: lugupeetud väejuhti, kellele allusid ustavad ja hea väljaõppe saanud sõjamehed. Nüüd tõttas üks Naabali noori mehi, võib-olla karjus, Abigaili juurde lootuses, et ehk saab too olukorra päästa. Kuid mida suudab teha üks naine terve väehulga vastu?

³ Kõigepealt tutvugem lähemalt selle imetlusväärse naisega. Kes Abigail oli? Kuidas selline olukord üldse tekkis? Ja mida me võime õppida Abigaili usust?

4. Milline mees oli Naabal?

⁴ Abigail ja Naabal polnud mingi unistustepaar. Vaevalt, et Naabal oleks leidnud endale paremat naist, samas kui Abigail oli abielus mehega, kellest hullemat oleks olnud raske ette kujutada. Tõsi, sel mehel oli raha, mistõttu ta pidas end väga tähtsaks. Kuidas aga suhtusid temasse teised? Raske oleks leida Piiblist inimest, kellest räägitakse veel põlastavamalt. Juba tema nimi tähendab „rumal” või „arutu”. Pole teada, kas vanemad andsid selle nime talle sündides või oli see tema hüüdnimi, mis talle hiljem külge jäi. Igal juhul elas ta oma nime vääriliselt. Ta oli „karm ja tegude poolest kuri”. Kuna ta oli riiukukk ja joomar, kardeti teda kõikjal ja ta ei meeldinud kellelegi (1. Saam. 25:2, 3, 17, 21, 25).

5., 6. a) Mis sinu arvates tegi Abigailist nii meeldiva inimese? b) Mis põhjusel võis Abigail sellise nurjatu mehega abielluda?

 ⁵ Abigail oli aga hoopis teistsugune. Tema nimi tähendab „minu isa on valmistanud endale rõõmu”. Paljud isad on uhked, kui neil on kaunis tütar, kuid tark isa on palju õnnelikum selle üle, kui märkab oma tütres sisemist ilu. Liigagi tihti on nii, et inimene, keda on õnnistatud välise iluga, ei tunne vajadust arendada selliseid omadusi nagu taktitunne, tarkus, julgus ja usk. See ei pidanud aga paika Abigaili puhul. Piiblis ülistatakse tema head mõistust ja ilusat välimust. (Loe 1. Saamueli 25:3.)

⁶ Mõni võib tänapäeval imestada, miks nii arukas noor naine abiellus sellise nurjatu mehega. Ei tohiks unustada, et Piibli aegadel olid paljud abielud vanemate korraldatud. Kui see polnud nii, siis oli vanemate nõusolek ikkagi väga tähtis. Kas Abigaili vanemad olid selle abieluga päri või isegi korraldasid selle, kuna neile võis avaldada muljet Naabali rikkus ja positsioon? Kas vaesus sundis neid takka? Igatahes ei muutnud Naabali rikkus teda heaks abikaasaks.

7. a) Millest peaksid lapsevanemad hoiduma, kui nad soovivad õpetada oma lastele õiget suhtumist abiellu? b) Mida püüdis Abigail teha?

⁷ Targad vanemad õpetavad hoolega oma lastele õiget suhtumist abiellu. Nad ei käi lastele peale, et nad abielluksid raha pärast, ega avalda survet hakata käima kohtamas juba siis, kui nad on veel liiga noored võtmaks enda kanda täiskasvanu rolli ja vastutust (1. Kor. 7:36). Kuid Abigailil oli liiga hilja nende asjade peale mõelda. Ta oli Naabaliga abielus ja püüdis selles raskes olukorras oma parima teha.

8. Keda oli Naabal solvanud ja miks võib öelda, et see oli väga arutu tegu?

⁸ Naabali tõttu oli Abigail sattunud täbaramasse olukorda kui eales varem. Naabal oli solvanud ei kedagi muud kui Taavetit, Jehoova ustavat teenijat, kelle prohvet Saamuel oli Jumala valikul võidnud Saulist järgmiseks kuningaks (1. Saam. 16:1, 2, 11—13). Kuna Taavet põgenes kiiva ja mõrtsukaliku kuninga Sauli eest, elas ta oma 600 ustava sõjamehega kõrbes.

9., 10. a) Mis olukorras püüdis Taavet oma meestega hinges püsida? b) Miks oleks Naabal pidanud Taaveti ja ta meeste tegevust hindama? (Vaata ka 10. lõigu allmärkust.)

⁹ Naabal elas Maonis, kuid tema karjad olid Karmeli *  lähistel, kus ta ilmselt omas ka maad. Neid linnasid ümbritsesid rohused kõrgustikud, mis olid ideaalsed lammaste kasvatamiseks, keda Naabalil oli 3000. Ümberringi oli metsik loodus. Lõunas paiknes tohutu suur Paarani kõrb. Ida pool asus Soolameri (tänapäeval Surnumeri), kuhu viiv tee kulges läbi tühermaa, mis oli täis kuristikke ja koopaid. Neis piirkondades püüdis Taavet oma meestega hinges püsida, mis tähendas seda, et neil tuli ise endale toitu küttida ja palju raskusi taluda. Tihtilugu kohtasid nad ka rikka Naabali noori karjuseid.

¹⁰ Kuidas kohtlesid neid karjuseid Taaveti sõjamehed, kelle elu polnud just kerge? Neil oleks olnud väga lihtne endale aeg-ajalt mõni lammas võtta, kuid nad ei teinud seda. Vastupidi, nad olid justkui kaitsev müür Naabali karja ja teenijate ümber. (Loe 1. Saamueli 25:15, 16.) Lambaid ja karjuseid ähvardasid mitmed ohud. Näiteks oli selles piirkonnas palju kiskjaid. Ja kuna Iisraeli lõunapiir oli lähedal, olid tavalised võõramaalastest röövlite ja varaste rünnakud. *

11., 12. a) Kuidas väljendus Taaveti abipalves Naabalile taktitunne ja austus? b) Mis oli valesti Naabali suhtumises?

¹¹ Kahtlemata oli terve meestesalga toitmine kõrbes päris suur ettevõtmine. Niisiis saatis Taavet ühel päeval kümme käskjalga Naabali juurde abi paluma. Ta valis hetke väga targalt, sest oli lammaste niitmise aeg ning sel ajal oldi tavaliselt heldekäelised ja pidutseti. Samuti valis Taavet oma sõnu hoolikalt, kasutades viisakusväljendeid ja lugupidavat pöördumist. Ta isegi nimetas end Naabali pojaks, millega ta võis lugupidavalt tunnustada Naabali kõrgemat vanust. Kuidas aga Naabal sellele reageeris? (1. Saam. 25:5—8.)

¹² Ta läks marru! Ta „kärkis nendega”, nagu sissejuhatuses mainitud noor mees Abigailile rääkis. Ihne Naabal hädaldas kõva häälega oma väärtusliku leiva, vee ja tapetud loomade pärast. Ta alavääristas Taavetit ja võrdles teda ärajooksnud sulasega. Naabali suhtumine võis olla samasugune kui Saulil, kes vihkas Taavetit. Nad ei näinud asja Jehoova seisukohalt. Jehoova armastas Taavetit ja suhtus temasse kui tulevasse Iisraeli kuningasse, mitte kui mässumeelsesse orja (1. Saam. 25:10, 11, 14).

13. a) Kuidas Taavet alguses Naabali solvangule reageeris? b) Mida õpetab põhimõte kirjakohas Jaakobuse 1:20 Taaveti reageeringu kohta?

 ¹³ Kui Taaveti mehed tagasi tulid ja talle juhtunust teatasid, sai ta maruvihaseks. „Pange igaüks oma mõõk vööle!” käskis ta. Teinud seda ka ise, asus ta 400 mehega rünnakule. Ta lubas hävitada iga mehe Naabali kojast (1. Saam. 25:12, 13, 21, 22). Taaveti viha oli mõistetav, kuid viis seda väljendada oli vale. Piiblis öeldakse: „Mehe viha ei saavuta seda, mis on õige Jumala silmis” (Jaak. 1:20). Kuidas aga õnnestus Abigailil päästa oma kodakond?

14. a) Mida Abigail alustuseks tegi? b) Mida me võime õppida sellest, kui erinevalt käitusid Naabal ja Abigail? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁴ Mida siis Abigail tegi, et seda kohutavat olukorda lahendada. Erinevalt oma mehest Naabalist oli tema valmis kuulama. Noor teenija lausus Naabali kohta: „Ta ise on ju täiesti võimatu inimene, temaga ei saa rääkida!” (1. Saam. 25:17, UM). * Kurb küll, aga Naabali eneseuhkus viis selleni, et ta polnud valmis kuulama. Selline ülbus on väga tavaline ka tänapäeval. Kuid teenija teadis, et Abigail on teistsugune, seetõttu ta tema poole selle probleemiga pöörduski.

15., 16. a) Millest on näha, et Abigail oli nagu tubli naine, kellest räägitakse Õpetussõnade raamatus? b) Miks ei peaks Abigaili teguviisi tõlgendama vastuhakuna oma abikaasale kui perekonnapeale?

¹⁵ Abigail mõtles järele ja tegutses kiiresti. Me võime lugeda tema kohta: „Siis Abigail ruttas.” Kogu jutustuse jooksul on Abigaili kohta kasutatud neli korda ruttamisega seotud sõna. Ta valmistas Taavetile ja ta meestele heldekäelise kingituse. Selle hulgas oli leiba, veini, lambaliha, kõrvetatud teri, rosina- ja viigimarjakakkusid. Abigail oli hea perenaine, kes teadis hästi, mis tal majapidamises on, nagu tubli naine, kellest räägitakse hiljem Õpetussõnade raamatus (Õpet. 31:10—31). Ta saatis toidumoona sulastega teele ja läks üksi järele. „Aga oma mehele Naabalile ta sellest ei rääkinud” (1. Saam. 25:18, 19).

¹⁶ Kas see tähendab, et ta hakkas vastu oma abikaasale kui  perekonnapeale? Kindlasti mitte. Naabal oli käitunud alatult Jehoova võitud teenijaga, mille tagajärjel oleks võinud Naabali kojas surma saada palju süütuid inimesi. Kas oleks Abigaililgi lasunud osaline süü, kui ta poleks sekkunud? Selles olukorras tuli tal esmalt kuuletuda Jumalale ja seejärel oma mehele.

17., 18. Mida tegi Abigail Taaveti juurde jõudes, mida ta ütles ja miks olid ta sõnad nii mõjusad?

¹⁷ Peagi kohtus Abigail Taaveti ja ta meestega. Jällegi tegutses ta kiiresti, sel korral laskus ta kähku eesli seljast maha ja alandus Taaveti ees (1. Saam. 25:20, 23). Seejärel selgitas ta avameelselt Taavetile olukorda ning anus, et ta halastaks tema mehele ja kodakondsetele. Miks olid ta sõnad nii mõjusad?

¹⁸ Ta võttis vastutuse enda peale ja palus Taavetil talle isiklikult andestada. Ta tunnistas, et ta mees oli tegutsenud rumalalt — täpselt oma nime vääriliselt, võib-olla viidates sellele, et Taavetile oleks olnud alandav sellist meest karistada. Abigaili sõnadest oli näha, et ta usaldab Taavetit kui Jehoova esindajat ning mõistab, et Taavet „võitleb Jehoova võitlusi”. Sõnadega „Jehoova . . . määrab sind Iisraelile vürstiks” kinnitas ta, et teab Jehoova tõotust Taaveti kuninga-ameti kohta. Samuti palus ta, et Taavet ei teeks midagi, mis võiks tuua ta peale veresüü või saada hiljem „südametunnistuse piinaks”. (Loe 1. Saamueli 25:24—31.) Kui lahked ja südantliigutavad sõnad!

19. Kuidas Taavet Abigaili sõnadele reageeris ja mille eest ta teda kiitis?

¹⁹ Kuidas Taavet sellele reageeris? Ta võttis Abigaili kingituse vastu ja lausus: „Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud! Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast.” Taavet kiitis Abigaili selle eest, et ta oli julgelt rutanud talle vastu, ning ütles otse, et ta oli takistanud teda veresüüsse sattumast. „Mine rahuga koju!” ütles ta Abigailile ja lisas alandlikult: „Ma olen kuulnud su häält” (1. Saam. 25:32—35).

20., 21. a) Miks väärib imetlust see, et Abigail oli valmis naasma oma mehe juurde? b) Kuidas ilmnes Abigaili julgus ja arukus sellest, et ta valis Naabaliga rääkimiseks sobiva aja?

²⁰ Kui nad lahku läksid, mõtles Abigail nende kohtumisele. Talle ei jäänud märkamata, kui suur oli erinevus ustava ja lahke Taaveti ning selle jõhkra mehe vahel, kellega ta oli abielus. Kuid  ta ei lasknud neil mõtetel end vallata. Jutustuses öeldakse: „Abigail tuli Naabali juurde.” Jah, ta naasis oma mehe juurde, olles kindlalt otsustanud täita oma rolli tema abikaasana nii hästi, kui oskab. Ta pidi talle rääkima kingitusest, mis ta oli andnud Taavetile ja ta meestele. Oli ju mehel õigus seda teada. Samuti pidi ta rääkima, millise hädaohu suutis ta ära hoida, ja seda enne, kui Naabal oma häbiks seda kuskilt mujalt kuuleb. Kuid ta ei saanud seda teha kohe, kuna tema mees pidutses nagu kuningas ja oli purupurjus (1. Saam. 25:36).

²¹ Taas ilmnes Abigaili julgus ja arukus. Ta ootas järgmise hommikuni, mil veini mõju on kahanenud ja Naabal piisavalt kaine, et juhtunust aru saada. Samas teadis ta, et oma loomu tõttu võib mees talle ohtlikum olla. Siiski läks Abigail ta juurde ja rääkis ära kogu loo. Tõenäoliselt oli ta valmis selleks, et Naabal plahvatab raevust ja muutub isegi vägivaldseks. Selle asemel aga jäi Naabal kivistunult istuma (1. Saam. 25:37).

22. Mis juhtus Naabaliga ja mida see lugu õpetab perevägivalla kohta?

²² Mis Naabalil viga oli? „Siis suri tal süda rinnus ja ta otsekui kivines.” Võib-olla sai ta mingit sorti insuldi. Kuid tema lõpp saabus kümne päeva pärast ja mitte üksnes tervislikel põhjustel. „Jehoova [lõi] Naabalit, nõnda et ta suri” (1. Saam. 25:38). Selline õiglane kohtumõistmine lõpetas Abigaili abielu, mis oli olnud kui pikk õudusunenägu. Kuigi Jehoova ei sekku tänapäeval inimeste ellu nii, et karistab kedagi imeväel, tuletab see jutustus meelde, et talle ei jää märkamata peresisene vaimne ja füüsiline vägivald. Omal ajal seab ta alati õigluse jalule. (Loe Luuka 8:17.)

23. Milline õnnistus ootas Abigaili ees ja millest oli näha, et abieluettepanek ei muutnud teda?

²³ Lisaks sellele, et Abigail vabanes kohutavast abielust, ootas teda ees veel midagi head. Kui Taavet kuulis Naabali surmast, tegi ta käskjalgade vahendusel Abigailile abieluettepaneku. Naine vastas: „Su ümmardaja on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu!” Taaveti abieluettepanek ei muutnud Abigaili. Ta isegi pakkus end tema sulaste teenijaks. Jällegi võime lugeda, kuidas ta ruttas,  sel korral end Taaveti juurde minekuks valmis seadma (1. Saam. 25:39—42).

24. Milliseid raskusi Abigail hiljem koges ning kuidas suhtusid temasse ta abikaasa ja Jumal?

²⁴ See ei olnud justkui õnneliku lõpuga muinasjutt, kuna Abigaili elu Taavetiga polnud mitte alati kerge. Taavet oli juba abielus Ahinoamiga, ja kuigi Jumal lubas mitmikabielu, võime olla kindlad, et see tekitas tolle aja ustavatele naistele teatavaid probleeme. Samuti polnud Taavet veel kuningas. Enne kui ta selleks sai, tuli ületada takistusi ja raskusi. Kuna aga Abigail aitas ja toetas Taavetit kogu eluaja ning tõi talle lõpuks poja ilmale, tundis ta, et tal on abikaasa, kes hindab ja kaitseb teda. Ühel korral Taavet isegi päästis ta inimröövlite käest (1. Saam. 30:1—19). Sellise hoiakuga jäljendas Taavet Jumal Jehoovat, kes armastab ja väärtustab arukaid, taktitundelisi, julgeid ja ustavaid naisi.