Viimased 30 aastat on Jehoova tunnistajaid Eritreas ägedalt taga kiusatud. Alates 1994. aastast on enam kui 270 venda ja õde oma usu pärast ebaõiglaselt vangistatud ja isegi piinatud. Praegu on vangis 64 meie venda ja õde, kuid mitte kedagi neist ei ole kuriteos süüdistatud või süüdi mõistetud.

25. oktoobril 1994 andis Eritrea president Isaias Afwerki välja määruse, mis tühistas kõigi riigis sündinud Jehoova tunnistajate kodakondsuse. See oli otsene vastus meie vendade keeldumisele osaleda poliitilistes tegevustes või täita sõjaväeteenistust. Kuigi Jehoova tunnistajad Eritreas olid kogenud juba 10 aastat mõningast vaenulikkust, süvendas presidendi määrus tagakiusamist. Selle tulemusel said sadadele meie vendadele ja õdedele järgmistel aastakümnetel osaks meelevaldsed arreteerimised, vangistamised ja julm kohtlemine.

Kui detsembrist 2020 kuni veebruarini 2021 vabastati vangist 32 Jehoova tunnistajat, tekkis mulje, et olukord Eritreas läheb paremaks. Kahjuks see nii aga ei läinud. Üle kahekümne meie usukaaslase jäi ikka vangi ning vendade ja õdede arreteerimised jätkusid. Politsei korraldas 2024. aasta septembri lõpus haarangu ühes kodus ja arreteeris 25 inimest, kes olid kogunenud rahumeelselt sinna piibli üle arutlema. Vahistatute hulgas oli kolm üle 80 aasta vanust inimest, õde, kes oli umbes kuus kuud rase, ja kaks alaealist last. Lapsed vabastati hiljem, aga täiskasvanud viidi üle Mai Serwa vanglasse.

Kui kedagi Eritreas usu pärast vangi pannakse, siis teda koheldakse jõhkralt ja tema elutingimused on kohutavad. Vend Negede Teklemariam, kes oli vangis 26 aastat, meenutab: „Meid seoti köitega kinni. Meile sai osaks vangivalvurite julm kohtlemine, meid peksti armutult ja meid saadeti sunnitööle ... Nad lausa ootasid ... meie surma.” Kahjuks on neli meie venda nende hirmsate tingimuste tõttu vanglas surnud ja kolm surid peagi pärast vabaks saamist.

Isegi nendel vendadel ja õdedel, keda vangi pole pandud, on palju raskusi. Kuna kodakondsus on ära võetud, on paljud näiteks kaotanud töö ja kodud ning nende liikumisvabadus on piiratud. Mõned on kristliku erapooletuse pärast kogenud naabrite ja riigiametnike mõnitamist ja isegi füüsilisi rünnakuid. Lisaks ei saa noored Jehoova tunnistajad korralikku ilmalikku haridust, sest valitsus nõuab, et kõik, kes soovivad haridust omandada, osaleksid sõjaväelises väljaõppes.

Tagakiusamine Eritreas kurvastab meid sügavalt. Siiski oleme kindlad, et Jehoova mäletab kõiki meie Eritrea vendi ja õdesid, kes on aastakümnete pikkusele tagakiusamisele vaatamata Jehoovale ustavaks jäänud. Me palvetame ühtse vennaskonnana, et Jehoova annaks jätkuvalt jõudu nendes tulistes usukatsumustes vastu pidada. (1. Peetruse 4:12–14.)