Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu ta lenbra?

Bu ta lenbra?

Bu lé tudu artigu di Sentinéla di kel anu li? Nton, tenta responde kes pergunta li:

Ki izénplu ki Jeová ta da na modi ki mudjer debe tratadu?

El ta trata-s sen diferénsa. El ka ta prifiri ómi envês di mudjer. Deus ta obi mudjer, el ta inporta ku modi ki es ta xinti i ku kuzê ki ta preokupa-s. I el ta kunfia na es pa kuida di se trabadju. — w24.01, pp. 15-16.

Modi ki nu pode aplika Efézius 5:7 ki ta fla: “Ka nhos faze sima es”?

Apóstlu Paulu staba ta aviza-nu pa nu ka faze amizadi ku kes algen ki ka ta djuda-nu sigi leis di Jeová. Kel-li ta inklui kes algen ki nu sta pértu di es i tanbê kes algen ki nu ta konvive ku es na redi sosial. — w24.03, pp. 22-23.

Ki tipu di stórias falsu nu debe toma kuidadu ku el?

Nu debe toma kuidadu ku kes stória ki nos irmons ku irmans pode konta-nu ma es ka konfirma si é verdadi. Tanbê nu debe toma kuidadu ku kes email di pesoas ki nu ka konxe i stória falsu di kes algen ki bira kóntra verdadi i ki ta finji ma es ten interesi na Bíblia. — w24.04, p. 12.

Kuzê ki nu sabe i kuzê ki nu ka sabe sobri modi ki Jeová ta ben julga rei Salumon, tanbê kes algen ki distruídu na Sudoma i Gumora i na dilúviu?

Nu ka ten serteza si Jeová disidi distrui-s pa tudu ténpu. Má nu sabe ma Jeová sabe tudu kuza i el ten txeu mizerikórdia. — w24.05, pp. 3-4.

Bíblia ta fla ma Deus é un ‘Rótxa’. Kel-li ta da-nu serteza di kuzê? (Deut. 32:4)

Nu pode atxa proteson na Jeová. El é lial i sénpri el ta kunpri se promésa. I el ka ta muda se manera di ser i tanbê se vontadi nunka ka ta muda. — w24.06, pp. 26-28.

Kuzê ki pode djuda-u óras ki bu muda pa un otu kongregason?

Bu pode kunfia ma Jeová ta ba djuda-u sima el djuda ses sérvu na pasadu. Ka bu konpara kel kongregason ki bu staba na el ku bu novu kongregason. Sta okupadu na bu novu kongregason i sforsa pa bu faze novus amigu. — w24.07, pp. 26-28.

Kuzê ki nu ta prende di kes três ilustrason ki Jizus konta na Mateus kapítlu 25?

Kel ilustrason di kes ovelha i kes kabritu ta mostra ma nu debe ser fiel i lial. Na ilustrason di kes vírjen tola i prudenti nu ta prende ma nu debe sta priparadu i sienti. I na kel ilustrason di kes taléntu nu ta prende ma é inportanti nu ser un algen trabadjador. — w24.09, pp. 20-24.

Kal ki éra altura di pórtiku di ténplu di Salumon?

Alguns kópia antigu di Bíblia ta fla na 2 Crónicas 3:4 ma kel pórtiku tinha ‘120 kôvadu’ di altura. Kel-li krê fla ma el éra un tori di 53 métru (175 pé) di altura. Má otus testu di kunfiansa ta fla “20 kôvadu” ki ta da uns 9 métru, (30 pé) di altura. Kel últimu informason li ta parse ma ta da midjór ku grosura di kes paredi di ténplu. — w24.10, p. 31.

Kuzê ki krê fla ma un ajudanti di kongregason debe ser “maridu sô di un mudjer”? (1 Tim. 3:12)

Kel-li krê fla ma el é kazadu sô ku un mudjer i el ka debe faze konportamentu seksual mariadu. Tanbê el ka debe mostra interesi romántiku pa otus mudjer. — w24.11, p. 19.

Pamodi ki nu pode fla ma Juan 6:53 ka sta pâpia di Seia di Sinhor?

Juan 6:53 ta fla ma nu meste kume karni di Jizus i bebe se sangi. Jizus fla kes palavra li na anu 32, na Galilea, pa kes judeu ki inda meste tinha fé na el. Má Seia di Sinhor fazedu un anu dipôs na Jiruzalen. La Jizus pâpia pa kes algen ki ta ba governaba ku el na séu. — w24.12, pp. 10-11.