Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Deus ta trata mudjer ku ónra i ruspetu

Deus ta trata mudjer ku ónra i ruspetu

KANTU Jizus staba na Téra, el imita di manera perfetu kel manera di ser di se Pai i tanbê kel manera ki El gosta di faze kuzas. El fla: ‘N ka ta faze nada di mi pa mi, má N ta fla kel ki Pai inxina-m. Sénpri N ta faze kuzas ki ta dexa-l kontenti.’ (João 8:28, 29; Colossenses 1:15) Óras ki nu ta ntende modi ki Jizus ta trataba mudjer, nu ta prende modi ki Deus ta nkara-s i modi ki el krê pa otus algen trata-s.

Ku bazi na kel ki kes Ivanjélhu ta fla, txeu studiozu ta rekonhese ma manera ki Jizus ta nkaraba mudjer éra txeu diferenti di kel manera ki pesoas ta nkaraba es na se ténpu. Di ki manera? I más inportanti inda, kel ki Jizus inxina inda pode djuda mudjer ten más liberdadi?

Modi ki Jizus ta trataba mudjer

Jizus ka ta atxaba ma mudjer ta sirbi sô pa satisfaze dizeju seksual di ómi. Alguns xéfi di relijion di kes judeu ta atxaba ma si un ómi papiaba ku un mudjer, el ta tinha dizeju mariadu. Es ta atxaba ma mudjer éra un tentason, pur isu es ta flaba ma mudjer ka pode papiaba ku ómi na rua i ma sénpri es debe kubriba kabésa antis di es sai na rua. Má Jizus fla ómis pa es kontrola ses própi dizeju i trata mudjer ku ruspetu, envês di ivita sta djuntu ku es. — Mateus 5:28.

Jizus tanbê fla: ‘Ken ki divôrsia di se mudjer i kaza ku otu, el sta faze adultériu kóntra se mudjer’. (Marcos 10:11, 12) Di kel manera li, Jizus kondena kel ensinu di kes xéfi di relijion, ki ta flaba ma ‘un ómi pode divôrsia di se mudjer pa kalker kuza’. (Mateus 19:3, 9) Maioria di judeus ta atxaba ma maridu nunka ka ta fazeba adultériu kóntra se mudjer. Sikrê el foi infiel pa se mudjer, es ta atxaba ma el ka éra kulpadu di adultériu. É sô mudjer ki es ta kondenaba pa adultériu! Sima un komentáriu ki sta na un Bíblia ta fla, “kantu Jizus fla ma ómi tanbê tinha ki ser fiel pa se mudjer, el mostra ma mudjer ta mereseba ser tratadu ku más ruspetu.”

Modi ki kuzê ki el inxina sta ta djuda-nu oji: Na runions di Tistimunhas di Jeová, mudjer ta adora Deus djuntu ku ómi i es ta pâpia ku es avontádi. Má, es ka ta fika ku medu pa kes ómi djobe-s ô konporta ku es di manera mariadu. Pamodi ómis ki ta sigi Jizus ta sforsa pa trata ‘kes mudjer ki dja sta grandi, sima mai; kes jóven, sima irmans, ku tudu ruspetu.’ — 1 Timóteo 5:2.

Jizus tra ténpu pa inxina mudjer. Jizus inxina mudjeris i el insentiva-s pa es pâpia. Kel-li éra txeu diferenti di kes xéfi di relijion ki ka ta dexaba kes mudjer prende nada. Kantu Jizus dexa Maria kontinua ta obi kuzê ki el staba ta inxina, el mostra ma el ka ta pensaba sima maioria di algen ki ta atxaba ma lugar di mudjer é na kuzinha. (Lucas 10:38-42) Jizus tanbê inxina Marta, ki éra irman di Maria. Nu ta odja kel-li na kes bon respósta ki Marta da dipôs ki Lázaru móre. — João 11:21-27.

Jizus ta preokupaba ku kuzê ki mudjer ta pensaba. Na kel ténpu, maioria di mudjer ki éra judeu, ta atxaba ma pa un algen ser filís, el tinha ki ten un fidju matxu i inda más midjór, si el ta sérba un proféta. Kantu un mudjer fla ‘filís é bariga di kel algen ki karega-u’, Jizus pruveta pa inxina-l un kuza midjór. (Lucas 11:27, 28) Di kel manera li, Jizus mostra ma pa un mudjer ser filís, el ka meste ten un fidju matxu, má el meste ten un bon amizadi ku Deus. — João 8:32.

Modi ki kuzê ki el inxina sta ta djuda-nu oji: Kes ki ta inxina na kongregason di Deus gosta di komentárius ki mudjeris ta da na runion. Es ta ruspeta kes mudjer ki é un bon izénplu na kaza i na otus situason i ki ta ‘inxina kel ki é bon’. (Tito 2:3) I es sabe ma ten mutu más txeu mudjer ta prega notísias sábi di Reinu di Deus di ki ómi. — Salmo 68:11; odja kuadru  “Apóstlu Polu proíbi mudjer di pâpia?”

Jizus ta preokupaba ku mudjer. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, pesoas ka ta daba txeu valor pa fidju-fémia sima es ta daba pa fidju matxu. Un grupu di livru ki é sagradu pa judeus, ki txoma Talmudi, ta fla: “Filís é kel algen ki ten fidju matxu i koitadu di kel algen ki ten fidju-fémia.” Alguns mai ku pai ta atxaba ma un fidju-fémia éra un karga más pizadu, pamodi es tinha ki atxa maridu pa el i paga présu di kazamentu i tanbê pamodi es ka pode speraba ma óras ki es bira algen di idadi el ta sustentaba es.

Jizus mostra ma vida di un minininha é inportanti sima vida di un rapazinhu, pamodi el resusita fidju-fémia di Jairu, sima el resusita fidju matxu di kel viúva di Nain. (Marcos 5:35, 41, 42; Lucas 7:11-15) Dipôs ki Jizus kura un mudjer ki staba ta sufri pamodi ‘un spritu di frakéza na el dja tinha 18 anu’, Jizus txoma-l di ‘fidju-fémia di Abraon’. Judeus ta uzaba kes palavra ‘fidju matxu di Abraon’ txeu bês, má kuazi es ka ta uzaba kes palavra ‘fidju-fémia di Abraon’. (Lucas 13:10-16) Kantu Jizus uza kes palavra li ku ruspetu i bondadi, el mostra ma mudjer éra inportanti, sima kalker otu algen na meiu di judeus i tanbê el rekonhese ma kel mudjer tinha un fé fórti. — Lucas 19:9; Gálatas 3:7.

Modi ki kuzê ki el inxina sta ta djuda-nu oji: Un provérbiu di Ázia ta da ideia ma un família ka ta ganha nada na kria un fidju-fémia. El ta fla: “Kria un fidju-fémia é sima rega jardin di un vizinhu.” Kes mai ku pai ki ta sigi Jizus ka ta pensa di kel manera li. Es ta kuida dretu di ses fidju matxu i di ses fidju-fémia. Es ta sforsa pa es tudu dôs resebe un bon idukason i pa es ten kel ki es meste pa es ten bon saúdi.

Jizus ta kunfiaba na mudjer. Na kes tribunal judeu, si un mudjer sirbiba di tistimunha, es ta atxaba ma kel ki el fla éra sima kel ki un skravu fla. Un ómi ki ta skrebeba stória di judeus, ki txomaba Juzefu i ki vive na ténpu di apóstlus fla: “Ka ta da pa mudjer ser tistimunha pamodi es é trivida na ses manera di pâpia.”

Má Jizus foi txeu diferenti. El skodje mudjeris pa ser se tistimunhas i pa pâpia di se resureison. (Mateus 28:1, 8-10) Sikrê kes mudjer fiel li odja ses Sinhor ta matadu i ta nteradu, ka foi fásil pa kes apóstlu kridita na es. (Mateus 27:55, 56, 61; Lucas 24:10, 11) Dja ki Jizus parse pa kes mudjer primeru kantu el resusitadu, el mostra ma es ta sirbi pa ser tistimunha sima kalker un di se disiplus. — Atos 1:8, 14.

Modi ki kuzê ki el inxina sta ta djuda-nu oji: Na kongregason di Tistimunhas di Jeová, ómis ki ten responsabilidadis ta mostra ruspetu óras ki es ta leba asériu kuzê ki mudjer ta fla. I maridus ki ta sigi Jizus ta da ses mudjer ‘ónra’ óras ki es ta obi-s ku atenson. — 1 Pedro 3:7; Génesis 21:12.

Konsedjus di Bíblia ta djuda mudjer ser filís

Óras ki ómis ta imita Jizus, mudjer ta ten kel ruspetu i liberdadi ki Deus sénpri kreba pa es ten. (Génesis 1:27, 28) Kes maridu ki ta sigi Jizus, ka ta xinti ma es é más midjór di ki ses mudjer, envês di kel-li es ta sigi kes konsedju di Bíblia ki ta djuda ses mudjer ser filís. — Efésios 5:28, 29.

Odja kuzê ki kontise ku Yelena. Kantu el kumesa ta studa Bíblia, se maridu ta maltrataba el i Yelena ka ta flaba ningen. Se maridu kria na un lugar ki é normal ómis rapta un mudjer pa kaza ku el i pa ómis sota ses mudjer. Yelena fla: “Kel ki N prende na Bíblia da-m forsa. N odja ma tinha algen ki ta amaba mi, ki ta daba mi valor i ki ta preokupaba ku mi. Tanbê N da kónta ma si nha maridu kumesa ta studa Bíblia, kel-li pode mudaba kel manera ki el ta trataba mi.” Se sonhu realiza kantu se maridu kumesa ta studa Bíblia, dipôs el batiza i el bira Tistimunha di Jeová. Yelena fla: “El bira un izénplu di algen ki ta kontrola se kabésa. Nu prende púrdua kunpanheru sénpri.” El txiga na kel konkluzon li: “Kes konsedju di Bíblia djuda-m xinti ma N ten valor i ma N sta protejedu na nha kazamentu.” — Colossenses 3:13, 18, 19.

É ka sô Yelena ki ta xinti si. Milhons di mudjer ki ta sigi Jizus, é filís pamodi es ku ses maridu ta sforsa pa sigi kes konsedju di Bíblia na kazamentu. Djuntu ku ses irmons na fé es ta xinti avontádi, tanbê es ta xinti ruspetadu i konsoladu. — João 13:34, 35.

Tudu kes ki ta sigi Jizus, ómi ku mudjer, ta rekonhese ma es é pekador i inperfetu. Má dja ki es ta sforsa pa ten un bon amizadi ku ses Deus i Pai ki ta ama-s, Jeová, es ten speransa di ser ‘libertadu di ser skravu di korupson i es ta ben ten liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ Fórti speransa sábi pa ómis ku mudjeris ki Deus ta da txeu valor! — Romanos 8:20, 21.